Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Keskmine ranitsatoetus Tartu- ja Jõgevamaal on 79 eurot

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

​Esimene september pole enam mägede taga ning õige pea seab üle 2000 Tartu- ja Jõgevamaa poisi-tüdruku sammud oma elu esimesse koolipinki. Olgugi et vanematele on lapse kooli minek kahtlemata suursündmus ja rõõmupäev, tekitab see paljudes peredes ka muresid, sest koolikohustusega käivad käsikäes möödapääsmatud kulutused riietele, jalanõudele ja koolitarvetele.

Nendele toob aga mõningast leevendust ranitsatoetus, mida kohalikud omavalitsused esimesse klassi minevate laste vanematele maksavad. Toetust makstakse üks kord, üldiselt lapse või vanemate elukohaandmete põhjal.

Suuremale osale linnadele-valdadele Jõgeva- ja Tartumaal pole oluline, kuhu kooli laps pannakse, kuid ligikaudu kolmandik omavalitsustest on seadnud eeltingimuseks, et laps läheks kooli samas omavalitsuses, kust ta toetust saab.

Ranitsatoetuste suurus Jõgeva ja Tartu maakonna omavalitsustes varieerub üsna suuresti, keskmiselt toetatakse koolitee alustajat 79 euroga. Heldeimad toetuste jagamisel on Vooremaa omavalitsused: Jõgeva linnas toetatakse esimesse klassi minejaid 254 euroga, Jõgeva vallas aga 200 euroga.

See pole raiskamine

Seda, et suurte toetuste tõttu hoopis omavalitsuste endi tengelpung liiga kergeks muutuks, linna- ja vallajuhid ei arva.

«Kindlasti ei ole see raiskamine. Iga lapsevanem on õnnelik, kui ta saab kooliminekuks osta lapsele uued riided, iga raha on abiks,» kommenteeris kulutust Jõgeva linnapea Raivo Meitus. Sama meelt on ka Jõgeva valla juht Enn Kurg, kes põhjendas suurt toetust tõigaga, et ka laste koolimineku kulud on parasjagu suured.

Vallale ei käiks üle jõu maksta 100 eurot toetust, kuid see teema pole olnud jõuliselt üleval, ütles Rain Sangernebo.

Mõned omavalitsused on otsustanud ranitsatoetusest üldse loobuda. Kuigi võiks eeldada, et see jääb rahanappuse taha, ei pruugi see väide alati tõele vastata. Nii on näiteks Nõo vallas, kus vallavanem Rain Sangernebo sõnul ei käiks üle jõu maksta ranitsatoetuseks sada eurot.

«Praegu on küsimus pigem selles, et see ei ole olnud piisava jõulisusega teemana üleval,» lausus ta. Vallavanema sõnul on kunagi vallas otsustatud ranitsatoetust mitte maksta ning nii on see ka praegu.

Kinkekaart raha asemel

Mõnel pool võib aga tabel näida natuke petlik. Nii näiteks on Peipsiääre vallas otsustatud rahalist toetust mitte maksta ning selle asemel toetada lapsi hoopis kaubanduskeskuse 20-eurose kinkekaardiga.

Peipsiääre vallavanema Aleksandr Širokovi sõnul on kinkekaardil sama väärtus mis rahal ning seetõttu pole ka vahet, kumba eelistada. «Ma arvan, kui keegi lapsevanematest tuleks ja küsiks selle eest raha, siis me võiks neile raha ka anda,» sõnas ta. Et siiamaani pole tema poole sellise palvega pöördutud, siis on tema arvates inimesed praeguse korraga rahul.

Tagasi üles