Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jüri Allik: kes on õige elvalane?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Allik | FOTO: Anu Realo

Tarbijate ühistu plaani ehitada Elvasse nüüdisaegne kaubanduskeskus kujutavad vastased katastroofina suvituslinna kuvandile, kuigi jutt käib parkla laiendamisest ja sillutatud väljaku osalisest teisaldamisest.

Erinevalt mõnest depressiivsest Eesti väikelinnast, kus tuntud laulu sõnade järgi on keldripoodides jube kõrged hinnad, on Elva päris tore koht elamiseks.

Ma eriti ei liialda, kui ütlen, et praegune Elva linnavalitsus ja linnapea Eva Kams on suutnud viimase kahe aastaga rohkem ära teha, kui eelnevad valitsused kahel valimisperioodil. Ehitati uueks kultuurikeskus, avati linnarahvale saun, lammutati lõpuks tondiloss, mille varemed rikkusid linna ilmet ja laste tervist – kui nimetada vaid mõnda eredaimat sündmust linna viimase aja elus. Oldi väga edukad haldusreformi elluviimisel. Uus tekkiv vald säilitas Elva nime ja preemiaraha eest kerkib siia uus nüüdisaegne ujula ja spordihoone.

Kui Elva tarbijate ühistu – uue nimega Coop – tuli välja ettepanekuga investeerida ligi viis miljonit eurot amortiseerunud Konsumi muutmiseks ajakohaseks ostukeskuseks ehk Maksimarketiks, oli linnavalitsus ja Elvas võimukoalitsioon (kuhu kuuluvad kaks valimisliitu ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) loomulikult valmis koostööks.

Tegelikult polnud meil suurt valikut, sest rahva juhitud ühistu omanikud on kõik 12 000 liiget, kelle seas on ka üle poole Elva linna elanikest.

Erinevalt tavalisest äriettevõttest on ühistu vabatahtlikult ühinenud kohalike inimeste iseseisev ühendus, mis on loodud selleks, et rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning soove ühises omanduses oleva ja demokraatlikult juhitava ettevõtte kaudu.

Ostukeskuse ehitamise alustamiseks on tarvis kehtestada detailplaneering, mille vastuvõtmine kuulub linnavolikogu pädevusse ja mille menetlemiseks on riik kehtestanud kindla reeglistiku.

Selle reeglistiku üks osa on laekunud ettepanekute avalik arutelu, mis toimus 26. juunil  ja kus kõik said välja öelda oma arvamuse ja soovid.

Lisaks avalikule arutelule on kogu menetlemise käigus pidevalt arvestatud linnarahva ja ekspertide arvamust, et kahandada ostukeskuse ehitusega paratamatult kaasnevaid elukeskkonna muutusi. Mõningaid ettepanekuid (näiteks teisele korrusele parkla rajamine) ei olnud võimalik arvestada, kuna seda ei luba kehtivad muinsuskaitse piirangud. Mitmed teised arukad soovitused ületavad aga ühistu kui arendaja rahalised võimalused.

Reformierakonna juhtidel napib endiselt häid ideid linna juhtimiseks, mille tõttu ollakse valmis toetama ka selliseid ettepanekuid, mis vastupidi erakonna nimele halvendavad selgelt Elva ettevõtluskeskkonda ja linna üldist arengut.

Julgen öelda, et kõik mõistlikud ja teostatavad linnarahva ettepanekud on maavanemale kooskõlastuseks saadetud detailplaneeringu viimases versioonis arvesse võetud. Näiteks parima tulemuse saavutamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss, kuigi see suurendab niigi riski piiril olevat ehituse eelarvet.

Vaatamata suurele hulgale järeleandmistele ja kompromissidele on ikkagi rühm linnakodanikke, kes ei ole rahul detailplaneeringu viimase versiooniga. See on nende õigus, mida tuleb igati austada.

Linnavolikogu Reformierakonnast koosnev opositsioon on ühinenud nende rahulolematute linnakodanikega ja üritab jätta muljet, et hoonestusõiguse laiendamise vastaste arvamus esindab enamiku Elva linna elanike arvamust.

Toimuvat kujutatakse ka­­tastroofina suvituslinna kuvandile, kuigi jutt käib parkla laiendamisest ja pargiks nimetatud sillutatud väljaku osalisest teisaldamisest. Eriti ränk on opositsiooni süüdistus, et linnavõim ei võta kuulda rahva tahet, kuigi nad ise on valitud rahva esindajatena osalenud kõigis volikogus tehtud otsustes, kus nende arvamus on paraku jäänud vähemusse.

Muidugi saab mõista kaotuse kibedust, mis küll ei õigusta seda, et opositsioon tellis telekanalilt TV3 laimusaate, mis pressinõukogu 15. juuni otsuse järgi rikkus ajakirjanduseetika koodeksit.

Aja venitamise taktikat kasutades kutsus opositsioon kokku ka linnavolikogu erakorralise istungi, mis muude punktide kõrval peaks hääletama arhitektuurivõistluse korraldamise nõuet, mis aga on juba detailplaneeringus olemas.

Mulle tundub, et kohalikel Reformierakonna juhtidel napib endiselt häid ideid linna juhtimiseks, mille tõttu ollakse valmis toetama ka selliseid ettepanekuid, mis vastupidi erakonna nimele selgelt halvendavad Elva ettevõtluskeskkonda ja linna üldist arengut.

Ilmselt valitseb naiivne usk, et Maksimarketi laienduse materdamine toob juurde lisahääli lähenevatel kohalikel valimistel ja jätab valijatel märkamata, et tegelikult võideldakse hoopis selle eest, et Elva jääks ilma suurest investeeringust, kõnelemata uutest töökohtadest, mida ostukeskus tulevikus loob.

Praegune linnavalitsus koos võimul oleva koalitsiooniga tegutseb veendumuses, et enamik Elva ja selle ümbruse elanikke, kes on ka ühistu omanikud, toetavad Elvale väärilise ostukeskuse ehitust.

Lisaks saab ühistu poolt tulevase valla eelarvesse maksma hakatavast hoonestusõiguse tasust toetada senisest palju enam kultuuri, sporti ja muud huvitegevust tulevases Elva vallas.

Selle soovitud eesmärgi nimel tuleb paratamatult minna mõnele järeleandmisele, mis asjatundjate arvates ei kahjusta aga eriliselt praegust Elva elukeskkonda.

Vastupidi, ma olen veendunud, et Elva linnavolikogu täidab sellega rahva antud mandaati muuta elukvaliteet Elvas veelgi paremaks.

Tagasi üles