Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valvo Semilarski, Mihkel Lees: Tartlased väärivad turvalisemat koduteed

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valvo Semilarski, Tartu abilinnapea, Reformierakond ja Mihkel Lees, Tartu linnavolinik, Reformierakond | FOTO: Sille Annuk / Erakogu

Võimalusi tartlaste kodutee turvalisemaks muutmiseks on veel palju, olenemata sellest, kas räägime tööinimesest või lapsest, jalakäijast, ratturist või autojuhist. Saja kilomeetri kõnni- ja rattateede valmimise järel ei saa kogu tööd tehtuks lugeda.

Viimased neli-viis aastat on Tartu linnapilti toonud selgelt märgatava muutuse: plaan rajada ja renoveerida sada kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateid on jõudnud lõpusirgele. 2013. aastal rajati uusi ja korrastati olemasolevaid teid 10,8 kilomeetrit, 2014. aastal 16,8, 2015. aastal 15, 2016. aastal 28,1 ja sel aastal saab valmis 30–32 kilomeetrit kergliiklusteid.

2013. aastal tehtud liiklusuuring näitas, et 40 protsenti tartlastest liikus eelkõige jalgsi ning viis protsenti kasutas liiklemiseks jalgratast. Viimaste aastate jõulised arengud kergliikluse valdkonnas on siin kindlasti toonud kaasa muudatusi.

Vajame peagi uut liikuvusuuringut, mis annaks ülevaate, kuidas seni loodud uued võimalused on mõjutanud meie liikumisharjumusi ja -valikuid.

Visuaalselt hinnates tundub, et jalgratturite osakaal linnapildis on kasvanud, sealhulgas märkab silm üha enam aasta ringi rattaga liiklejaid. See teeb loomulikult rõõmu, sest lisaks inimeste tugevamale tervisele saame kergliiklusvõimalusi kasutades ka puhtama ja säästlikuma kodulinna.

Väljakutseid jagub kindlasti ka järgnevateks aastateks. Võimalusi tartlaste kodutee turvalisemaks muutmiseks on veel päris palju, olenemata sellest, kas räägime tööinimesest või lapsest, jalakäijast, jalgratturist või autojuhist. Tartus on igas linnaosas tänavaid, kus kõnni- ja rattateid pole. Piirkondades, kus sõiduteed on rajatud ebastabiilsele turbapinnasele, on need muutunud ebatasaseks.

Seega ei saa saja kilomeetri eesmärgi täitumisel tööd kindlasti tehtuks lugeda. Kõnni- ja jalgrattateid tuleb rajada edasi ning erilise hoolega on vaja jälgida, et uued teed ühendaksid olemasolevat kergliiklusvõrgustikku ühtsemaks tervikuks.

Säärast põhimõtet kandvateks töödeks on näiteks uuel aastal Riia tänava äärde raudteetammist läbi kergliiklustunneli ning Riia tänavat ületava kergliiklusviadukti rajamine, need loovad täiesti uusi ja turvalisi liikumisvõimalusi linnaosade vahel (Tammelinn, Tähtvere, Karlova, Ropka, kesklinn) ja tõmbekeskuste vahel (Maarjamõisa, ülikooli kampus, Lõunakeskus).

Autoga liiklejate hüvanguks nõuavad lisaks jätkuvale teeremondile tähelepanu ristmike liikluslahendused ja juhi vaatevälja kitsendavad objektid, teekattemärgistused ning valgustus. Ristmike valguslahendused vaadatakse järjest üle, vajaduse korral kas lisatakse valgusti või vahetatakse olemasolev võimsama vastu välja.

Vanemuise tänava uuendamise eskiisil on näiteks ette nähtud ka ristmike kitsendamine selleks, et ristmikud oleksid selgema kujuga, jalakäijatel oleks lühem tee üle ristmiku ja parkivad autod oleksid kitsenduse taga – nii ei sega need autojuhi vaatevälja, millega suureneb ka liiklusohutus.

Suurtes elurajoonides valmistavad peavalu kasinad parkimistingimused ja kitsad kõnniteed, paiguti neid polegi. Vaatame näiteks Annelinna majade vahelisi alasid: seal on kohti, mida praegu kasutavad autod nn metsikuks parkimiseks, tulemuseks on kevaditi mudaseks sõidetud alad. Sellise parkimise korral ei ole ka lapsevankriga ja jala liiklejal läbipääsu.

Koostöös ühistutega saab seda olukorda järjepidevalt lahendada, tehes kas koostööprojekte või andes linnale kuuluvaid alasid ühistutele majandada.

Eesmärk on luua kvaliteetne elukeskkond, kus lisaks autodele oleks ikka ka rohelust ning tegevusvõimalusi lastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

Kortermajade juurde tuleb rajada nii suuremaid kogu pere mängu- ja spordiväljakuid kui ka pisemaid mänguplatse, kus vanematel on laste tegevusest parem ülevaade. Kindlasti vajavad renoveerimist paljud kõnniteed, mis on muutunud äravajunud pinnase tõttu ebatasaseks.

Turvalise elukeskkonna juurde kuulub ka korralik tänavavalgustus, mille renoveerimine peab edaspidigi olema linna üks prioriteetidest. Tartu linn on eelnevatel aastatel osalenud mitmes projektis, mille toel on asutud linna paigaldama energiasäästlikke ja töökindlaid leedvalgusteid.

Kindlasti jätkame seda tööd, sest vananenud tehnoloogial põhineva valgustuse väljavahetamine on nii majanduslikult otstarbekas (tasudes investeeringu umbes kuue aastaga, elektrienergia kokkuhoidu on saavutatud umbes 70 protsenti) kui ka linna elukeskkonnale oluline, sest hea töökindel valgustus suurendab ka turvalisust ja muudab elukeskkonna väärtuslikumaks.

Inimesed tunnevad end paremini, kui on hästi valgustatud tänav või park, ja ka autojuhid näevad paremini jalakäijaid.

Suurtes elurajoonides valmistavad peavalu kasinad parkimistingimused ja kitsad kõnniteed, paiguti neid polegi.

Erilise tähelepanu alla tuleb võtta koolilaste peamiste liikumismarsruutide olukord ning koolide ümbruste ohutus.

Algus on tehtud: sel aastal saab turvalisema liikluslahenduse Puškini kooli ümbrus. Seal korrastatakse autode liiklust ja parkimist nii, et ei seguneks kooli jala tulevad õppurid ja kooli juurde autodega liikujad, ning avatakse seni tühjalt seisev ala autode parkimiseks.

Lähiajal on kavas luua turvalisemad liikluslahendused Tamme ja Raatuse kooli ümbruses. Kapitaalremondi ootel Variku kooli juures olevad Aianduse ja Piima tänav on plaanis korrastada, näiteks rajatakse uus kõnnitee Aianduse tänavale koolipoolsesse serva, kus see seni sootuks puudus. Piima tänava äärde tehakse peatused kooli teenindavatele bussidele, mis seni sulgesid kogu Aianduse tänava.

Maarjamõisa lasteaed ootab paremat parkimiskorraldust, selleks on pargi rekonstrueerimise projekt, mis sisaldab ka korrastatud parkimisala lasteaia värava juures.

Koostöös Tartu haridusasutustega on kavas kindlaks teha praegune seis ka mujal koolide ja lasteaedade juures, võtta teadmiseks õppeasutustepoolsed ettepanekud ning murekohad.

Kogutud teavet on vaja analüüsida koostöös liiklus­­spetsialistidega, mille tulemusena saab välja töötada turvalised liikluslahendused. Olgu siis tegemist ohutuma teeületusega, liikluse rahustamisega, lisatava tänavavalgustusega ristmikel ning ülekäiguradadel, nähtavuse parandamisega võsastunud ristmikel-ülekäikudel või uute kõnni- ja rattateede rajamisega piirkondadesse, kus neist napib.

Samuti on mõne õppeasutuse juures vaja leida lahendusi parkimistingimuste parandamiseks.

Kokku võttes usume nii lapsevanemate, Tartut juhtiva erakonna liikmete kui sportlike liikumisviiside armastajatena, et eesmärk muuta kooli- ja kodutee turvalisemaks nii suurematele kui väiksematele tartlastele väärib täideviimist.

Tagasi üles