Traktorid rühkisid sajus võidu

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollases mantlis ja käekotiga elegantse Liispet Jalandi valmistatud traktor tegi ära nii mõnegi poisi masinale.
Kollases mantlis ja käekotiga elegantse Liispet Jalandi valmistatud traktor tegi ära nii mõnegi poisi masinale. Foto: Margus Ansu

Tihedas vihmasajus põriseb vaikselt traktor, vedades liivasel teel enda järel tohutut raskust. Juht ja meister ise seisab raja alguses ning jälgib närvilise pilguga oma kätetöö edenemist.


Iseehitatud traktorite võistlusele tuli vihm kaela ootamatult ja rikkus ära nii mõnegi masina sõidu. Mõni jaksas küll veel sõita, aga 200-grammist raskust mööda kümnemeetrist liivarada vedada läks liiga paljuks.

Stokkeri tööriistapood on korraldanud iseehitamise võistlusi juba aastaid, varem on tehtud paate, tuulelohesid ja au-tosid. Seekord siis traktoreid, mis peavad jaksama ka tööd teha.

Rada tihedalt ümbritsenud poiste- ja meestekarjas hakkas silma ereda kollase mantli välgatus. Mantlis oli Liispet Jalandi Mõniste gümnaasiumist Võrumaalt – temagi oli traktori ehitanud.

Mis tõi ühe ülinaiseliku neiu traktoriehitamise võistlusele? «Tahtsin tõestada poistele, et see on võimalik!» ütles tüdruk kindlalt.

Neiu kinnitas siiski, et ta ei ole varem eriti ehitanud ning suure osa tööst aitas tal ära teha isa Aivar, kelle ametiks on õpetada poistele tööõpetust.

Ka teisel finaali pääsenud tüdrukul, Marta Mikkoril Tääk­­si põhikoolist, on samasugune perekondlik taust. Mikkor on võistlusel osalenud varemgi, eelmisel korral tuli ehitada võidusõiduauto.

Seekord ei õnnestunud aga stiilsete ratastega masinal stardistki minema saada. Neiu isa Margus Mikkor rääkis, et süüdi oli vesi, ja näitas näpuga, kust  puit oli paisuma hakanud ja rattad kinni kiilunud. Nii jäi võistlus, nagu ka paljudel teistel, katki juba stardis.

Jõudu oleks traktoril ehk jagunudki, sest mootoriks kasutas Mikkor akutrelli. «Seda ideed jagas isa kõigi oma õpilastega,» ütles neiu, et akutrelli peale ta päris ise ei tulnud. Tema enda lemmiktöö oli hoopis sõiduki kujundamine.

Üle Eesti kokku toodud 40 traktori kujundus oli seinast seina. Mõni oli peenelt puust tehtud ja voolitud, mõni ultramoodsalt minimalistlik ja näiteks Nikita Jefimov Sillamäe Kannuka koolist tegi traktori hoopis jooksutossust. Nagu ütles tema juhendaja Igor Ivanovski: «Miks mitte?»

Korraldajad ei pannud ehitajatele kuigi palju piire. Traktor tohtis olla kuni 30 sentimeetrit pikk ja selle taga pidi olema kinnituskonks, et sinna saaks haakida järelveetava raskuse. Mootori toitepinge võis olla kuni kuus volti ning toiteks neli AA-tüüpi patareid.

Ehitajateks olid 5.–9. klasside õpilased üle Eesti, võistlusele laekus üle 150 töö. Maakondlikes eelvoorudes valiti neist välja 40 parima lahendusega ja kvaliteetseimat masinat, kuid siis veel vedama ei pidanud, töötegemise võimet hinnati alles finaalis.

Võistluse võitis Karl-Eric Alert Viljandi Jakobsoni gümnaasiumist, tema traktor oli ühe korraldaja Heikki Sal-Salleri sõnul kõige ilusam, leidlikum ja kvaliteetsem. Kuigi kiirus ei olnud seekord olulisim, ei olnud seegi paha – kümnemeetrise raja läbis masin 8,5 sekundiga. Kõige kiiremal traktoril, Rauno Tafe­­nau Teerullil, kulus selleks seitse sekundit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles