Tartuff täidab raeplatsi taas igatsuse ja suurte tunnetega

Kelly Olesk
, Tartu Postimehe suvereporter.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile õhtupoolikul rohetas Tartu rae­­platsil muru, täna hommikul piirab seda juba ka kodune aed. Kõik see vaev on nähtud täna algava armastusfilmide festivali Tartuff heaks. «Muru panime maha külastajatele, et nad saaksid oma piknikuteki või tooliga kinno tulla ning siin häid filme vaadates mõnusalt aega veeta,» täpsustas Tartuffi pealik Agnes Nurme.

Festivali kavas on pea paarkümmend filmi, neis on kõike nagu eluski: helget komöödiat, eksootikat ja tibake ka absurdi. «Ka tõsisemad teemad on pandud helgesse komöödia vormi ning neid esitatakse läbi huumori,» märkis Agnes Nurme. 

Kuigi inimestel seostub Tartuffiga raeplats ning festivali ajal on see õhtuti huvilistest tulvil, ei tasu jätta tähelepanuta Athena keskust. Seal näeb dokumentaalfilme, mis keskenduvad meie igapäevaelule.

Nii vaatamist kui mõtlemist

Näiteks laupäeval võib Athenas vaadata filmi «Barbecue», milles on vaatluse all grillipeo roll ühiskonnas ning arutletakse, kas grillimas käiakse vaid selleks, et kõht täis saada, või on see pigem inimeste kogunemine ning ühiselt aja veetmine. 

Nagu eelmistel aastatel, ei puudu tänavugi programmist üritused, kus avatakse filmide tausta. Näiteks homme õhtul kell seitse algab festivali telgis

vestlusõhtu teemal «Kas autistliku inimese armastus on teist värvi?». Filmist «Tagasi pole vaja» inspireeritud vestlusringis uuritakse, kuidas saavad armastusedžunglis hakkama autistid ja millised on puude eripärast tingitud takistused paarisuhte arenemisel. 

Kolmapäeva õhtul võib samal ajal ja samas kohas osaleda filmist «Tanna» lähtuval vestlusõhtul, kus rännumees Hendrik Relve räägib oma reisist sellele tõeliselt eksootilisele saarele. Püütakse välja uurida, kas see arhailine küla, mida filmis näidatakse, on petukaup või on selline koht päriselt olemas. 

Festivali kavas on pea paarkümmend filmi, neis on kõike nagu eluski: helget komöödiat, eksootikat ja tibake ka absurdi.

Homsel komöödiaõhtul käib Comedy Estonia meeskond naljast lugu pidavatele inimestele välja oma parimad palad. Rahva ette astuvad Ardo Asperk, Sander Õigus, Karl-Alari Varma ja Mikael Meema.

Ka Tallinna tantsuteater on Tartuffi jaoks ette valmistanud eriprogrammi, see kannab pealkirja «Kahekümne viies kaader». Sel aastal keskendutakse õudusfilmidele ning spekuleeritakse, kas need on ikka õudsed või hoopis koomilised.

Kuidas oli see võimalik?!

Kaks põnevat kohtumist toob festivalile «Armastuse kunst», üllatusfilm Poolast, mis peaks panema silma särama nii kesk- ja vanemaealistel kui ka noorematel vaatajatel. 

Kui Nõukogude Eestis ilmus esimene seksist rääkinud ülimenukas tõlkeraamat «Avameelselt abielust» 1974. aastal, siis Poolas tekitas 1976. aastal suurt furoori raamat «Armastuse kunst». Teose autor on seksuoloog Michalina Wisłocka ja see kujutab naise vaatepunktist kirjutatud teejuhti, kuidas muuta oma seksuaalelu täiuslikumaks. 

Raamatu ilmumiseks kulus palju aega, sest peale kommunistliku partei võitles selle vastu ka katoliku kirik. Teost paljundati althõlma ja see levis miljonites eksemplarides. 

Neljapäeval on Tartuffil külas filmi «Armastuse kunst» peaosatäitja Magdalena Boczarska. Kohtumisel räägitakse, kuidas sai Poolas võimalikuks sellise raamatu ilmumine. Reedel viivad sama film ja psühhiaater Arvo Haug vaatajad Eestisse ja aega, kui ilmus raamat «Avameelselt abielust». 

Laupäeval läheb raeplatsil pärast filmi «Barbecue» lõppemist lahti grillipidu, kus võib eri maadest ja kultuuridest pärit inimestega aega veeta, juttu puhuda ja lähemalt tuttavaks saada. 

Kõik Tartuffil näidatavad filmid on tõlgitud eesti keelde ning vaatajatele tasuta, ka enamik eriüritusi on tasuta. 

Tosin aastat tagasi Tartus korraldatud esimesel armastusfilmide festivalil osales 10 000 huvilist, mullu oli neid aga juba ligi 18 000. 

Tartuffi veteran õpetab, kuidas paduvihmaski väärt filmi nautida

Eva-Liisa Orula, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator, on tõeline Tartuffi veteran. Ta on sel festivalil käinud filme vaatamas 2006. aastast. «Olen isegi oma puhkusepäevad alati nii sättinud, et saaksin kindlasti festivali filme vaatama minna,» rääkis Eva-Liisa Orula. 

Eva-Liisa Orula
Eva-Liisa Orula Foto: Margus Ansu

Eelmisest aastast on ta ka Tartuffi vabatahtlik. Tegemist festivalil jätkub, aga Eva-Liisa Orula võtab osa veel vestlusringidest ja õpitubadest, sest Tartuff pakub lisaks filmidele palju muudki põnevat. «Olen siin raeplatsil veetnud päevi ja öid Tartuffi seltsis,» tõdes ta.

Nii on Eva-Liisa Orula väga vilunud festivaliline, kellel on teistelegi jagada küllaga nippe. Kohale soovitab ta minna vähemalt tund aega varem, et saada istekoht. «Toole reserveerida ei saa ja kui istekoht on vaba, siis sinna võib kindlasti maha potsatada,» soovitas ta. «Kaasa võib võtta sõbranna või raamatu või ristsõna, et oodates igavus peale ei kipuks.» 

Kuldaväärt villased sokid

Kuigi enamasti lähevad paljud vaatajad pärast esimest filmi minema, soovitab Eva-Liisa Orula väga jääda vaatama teistki filmi. Vahepeal saab end ju kohviga turgutada, võib ka ise termosega tee või kohv kaasa võtta. 

Kindlasti tuleb ligi võtta pleed, kampsun ja villased sokid, sest õhtuti kisub päris jahedaks. «Panen end külmal õhtul riidesse nagu talvepäeval, sest siis kannatab mugavalt ja soojalt filmi vaadata,» rääkis Eva-Liisa Orula. «Tuleb osata festivalist mõnu tunda ja selleks peab vastavalt valmistuma.» 

Vihmase ilmaga ei tohi koju unustada vihmakeepi ja valima peab sellised jalanõud, millega jalad märjaks ei saaks, sest muidu on ebamugav. «Olen paduvihmas ka filme vaadanud ja elamus on täpselt sama hea kui muidu,» innustas ta inimesi ka sajuse ilmaga välja tulema.

Inimesed, kes festivali ajal raeplatsil filmi ei vaata ja seal kõva häälega jutustavad, võiksid minna näiteks kohvikusse, et teiste elamust mitte rikkuda. «Tartuffi ajal on raeplats ju filmisaal,» märkis Eva-Liisa Orula.

Saab sõna sekka öelda

Kindlasti soovitab ta osaleda festivali lemmikfilmi valimisel. Ühelt poolt annab see head tagasisidet Tartuffi tegijatele ja teisalt saavad korraldajad nii teada, millised filmid publikule meeldivad. Selle alusel hakkab meeskond valima Tartuffile filme järgmiseks aastaks. 

Lisaks on võiduloosimine, mille peaauhind on Eva-Liisa Orulal õnnestunud võita kahel aastal. «Ühel aastal sain Pöffi passi ja teisel korral võitsin Pauligi kapselkohvimasina, seega tasub ikka osa võtta,» ergutas ta kõiki lemmikfilmi valimisel osalema.

Sellel aastal proovib festivali veteran võimalikult palju filme ära vaadata nagu ikka. Mõnel aastal ei vaata ta üldse treilereid ega loe tutvustusi, vaid laseb filmil end lihtsalt üllatada. «Üldiselt on Tartuffi filmivalik selline, et ei pea pettuma ja tuleb lasta end üllatada,» sõnas Eva-Liisa Orula. 

LIISA-LOTTA VEIKEN

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles