/nginx/o/2017/08/01/6949043t1h7b61.jpg)
Annelinlasest kirjanik Siiri Laidla jalutab oma väikese karvase koera Mihkliga sageli Nõlvaku perearstikeskuse lähedal kõrgete majade vahel ja on mõnikord tundnud vajadust jalgu puhata. Kuid korralikud pingid selle pika ja laia, Kalda tee Maxima juurest Annelinna serva Prisma suunas tõusva kergliiklustee kõrvale tekkisid alles nüüd, umbes kuu tagasi
Aega läks, aga asja sai. Kirjanik tunneb rõõmu, et peaaegu kilomeetrise tee servale paigaldatud neli tugevat puidust pinki on kõvasti maa küljes kinni. Nii ei juhtu need oma ühe eelkäija kombel ära jalutama. See oli kevadel Nõlvaku 13 maja taga nelja poldiga kinni ja langes kellegi halva inimese saagiks napi nädala pärast.
Siiri Laidla oli eakate inimeste pärast, kes tahavad mõnikord poest tulles ja raskeid kandameid tassides oma teekonnal puhata, vahetanud linnapea Urmas Klaasiga e-kirju ja sekka helistanud ning saanud lubaduse, et asi saab korda.
«Mu poeg saatis linnapeale ka aerofoto, et näidata, kuhu oleks õige pingid panna, et vahemaad oleksid parajad,» ütles kirjanik. «Nüüd on need olemas. Täiesti uued ja kapitaalsed, korralikud, seljatoega, ja tehtud nii, et neid juba ära ei tassi. Ma olen ikka vaadanud, et siin istub keegi kogu aeg, rahval on neid väga vaja.»
Ta mäletab ka praeguste pinkide kaht äbarikku eelkäijat, mis olid kuskil varem kasutuses olnud, pooleldi roostes ja värv kohati ära istutud. «Need olid pandud valesse kohta, jalgrataste poolele,» ütles Laidla.
Risti selle kergliiklusteega, mis ühendab Maximat Prismaga, kulgeb kolm korda pikem tee. Selle algus on Turusilla juures ja lõpp ulatub Mõisavahe tänavani. Parajasti tegutsevad seal töömehed mürisevate masinatega.
Tartu linnavalitsus tunnistas möödunud aastal selle 3,3-kilomeetrise nn Anne kiire jalgratta- ja jalgtee ehituse riigihankel edukaks osaühingute Teearu Grupp ja Kivipartner ühispakkumuse kogumaksumusega 1 750 000 eurot ning otsustas sõlmida nendega töövõtulepingud.
Linnavalitsuse teede- ja liikluskorraldusteenistuse juhataja Urmas Metsa sõnul on selle töö tähtaeg 14. september.
Kergliiklusteele sära juurde andvad mänguväljakud, puhkekohad ja väikevormid pannakse paika lähema kuu jooksul, ütles Urmas Mets.
«Töövõtja on tubli olnud ja ajagraafikust ees,» ütles ta. «Katendite osas on töö praktiliselt valmis. Kergliiklusteele sära juurde andvad mänguväljakud, puhkekohad ja väikevormid pannakse paika lähema kuu jooksul.»
Sellise sära loomisele pani oma õla alla osaühing Tajuruum ja pakkus Metsa hinnangul maastikuarhitektuuriliselt päris põnevaid lahendusi. Need ilmuvad lagedale veel mõne nädala jooksul. «Kindlasti tuleb ka piisavalt palju istepinke,» lisas juhataja.
Siiri Laidla arvates tasub uue kergliiklustee rajamisel vähemalt senise töö põhjal tegijaid kiita. Aga kõik ei kiida – näiteks autoomanikud, kes tahavad kõrgete majade juurde oma sõidukit parkida, on nurisenud, et kergliiklustee rajamine on vähendanud parklakohti.
Abilinnapea Valvo Semilarski käis eelmisel nädalal vaatamas, kuidas töö Anne kiirel edeneb, ja peatus ka Anne 67a parkla ehitusel, mis valmides leevendab parkimiskohtade nappust.
«Parkla on killustikukatte all, kooli ja lasteaia vahel,» ütles ta. «Sinna tuleb 106 parkimiskohta. See peaks andma ka kortermajade elanikele parkimisel leevendust.»
Hiljemalt 14. septembril valmiv kergliiklustee ühendab kesklinna Mõisavahe tänavaga ning tulevikus ühtlasi idaringtee kergliiklusteega.
Annelinnas ringi vaadates tegi abilinnapea tähelepaneku, et elanikud on majade vahele rohkesti lilli istutanud. «Märkasime ilusaid majaesiseid,» ütles ta. «Rõõmu teeb, et paljud annelinlased panustavad linna heakorda.»
Mõned aga panevad pingi pihta? «Ega neid kätte üldiselt ei saa, pingid on asendatud,» ütles Semilarski. «Juhtub ikka, loodame, et järjest vähem.»
Siiri Laidla tegi poja ja korteriühistu toetusel oma akende alla tillukese aia liivakastist, mis oli nii ajast ja arust, et lapsed ei tahtnud seal enam mängida, vaid eelistasid lähedal asuvaid mänguväljakuid.
Nüüd kasvavad turbamullaga täidetud mõneruutmeetrises kastis üksmeelselt kõrvuti saialill ja kress-salat, piparmünt, suvikõrvits ja kartul. Kirjaniku sõnul on niimoodi maja taga rohkem ilu. «Ja mis kõige tähtsam, huvitaval kombel ei ole seda käinud keegi saastamas ega rüüstamas,» ütles ta.
Kui Laidla vaatab kirjanikutöö puhkepausi ajal oma toast üle noore vahtra aianduskastile, tunneb ta hing rõõmu. Seni on tema näppude alt ilmunud raamatuid umbes 30. Vahest on mõnes neist juttu ka pinkidest Emajõelinnas?
«Kindlasti on,» ütles Laidla. «Näiteks «Toometondus». Mitmes raamatus on aga Tartu treppe ja alleesid.»
Et meie linn on hüpanud sisse paljudesse tema juttudesse, võib väga kergesti ka see aknast näha aianduskast koos kergliiklustee ja Annelinna istepinkidega mõnes tema uues raamatus koha sisse võtta.