Tartus suureneb visalt jalgrattaga liiklejate hulk, kesklinna rattahoiukohad tühja ei seisa ning kohati on need hakanud kitsaks jääma.
«Oleme sel suvel rattahoidlaid juurde teinud ja neid tuleb veel,» kinnitas Tartu abilinnapea Valvo Semilarski.
Rattahoidlaid tekib juurde nagu seeni pärast vihma (1)
31. juuli 2017, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesklinnas on üht-teist juba muutunud. Kõige silmatorkavam muutus: tulipunane autokujuline rattahoidla kümnele sõiduriistale seati hiljuti paika Lutsu raamatukogu taha ühele parkimiskohale. «Seal on kõigile kohe silmaga näha, kui mitme inimese ruumi võtab ühe auto parkimiskoht linnas ära,» märkis Valvo Semilarski.
Lisandub nutiparklaid
Ka Rüütli ja Küüni tänavale on lisandunud hoiuraame. Rüütli tänaval on nüüd juures üks viie- ja üks kolmekohaline raam, seega tuli juurde 16 rattahoiukohta. Küüni tänavale Karuplatsi juurde paigaldati neli posti, mille külge võib kinnitada kaheksa ratast.
Ka Soola tänaval bussijaama vastas asuv usinalt kasutatav rattaparkla saab lisa. «Laseme sinna üles seada teisegi varjualusega hoidla, kuhu mahub paarkümmend jalgratast,» selgitas abilinnapea.
Varjualusega rattahoidla on Soola tänaval kohal, see on pärit vaksali juurest. Praegu põhjalikult ümber ehitataval Vaksali tänaval ja raudteejaama juures on ratturitel sügisest kasutada aga pea paarsada hoiukohta. Sinna kanti rajatakse mitu rattaparklat, kus on kokku 168 tavalist hoiukohta, ja kaks nutiparklat, kummaski 20 kohta. Üks nutiparkla tuleb vaksali ette, teine töötukassa vastas olevasse suurde parklasse.
«Kui ratturid uued nutiparklad hästi vastu võtavad, kavandame neid linna veel,» ütles Valvo Semilarski. «Küüni tänava nutiparkla on küll omaks võetud, seal on pidevalt 50–60 protsenti kohtadest täidetud.»
Nutiparklat kavandab ka Tartu kaubamaja. «Jalgrattureid on Tartu linnapildis iga aastaga aina rohkem näha, rattaid kasutatakse mitte ainult suvel, vaid ka teistel aastaaegadel, kui ilm vähegi lubab,» tõdes Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ juhatuse liige Peeter Kütt. «Ka meie maja ümber rajatud jalgrattaparklat kasutatakse väga aktiivselt, lähtuvalt vajadusest on see kasvanud juba 130-kohaliseks.»
Nüüd otsib kaubamaja rataste parkimiseks tänapäevaseid ja mugavamaid lahendusi, kaalumisel on ka nutiparkla. «Tutvume saadaolevate tehniliste lahendustega ja võrdleme pakkumusi,» märkis Peeter Kütt. «Hinnaliste seadmete valikul peame tähtsaimaks jalgratturile mugavaimat ja turvalisimat lahendust. Nutiparkla rajamise mõte meil on, kuid selles osas millestki konkreetsemalt on veel vara rääkida.»
Kaubamaja toetab ka Tartut katva jalgrattaringluse, sealhulgas avaliku rattarendi ideed ning on valmis tegema linnaga koostööd, kui jalgrattaringluse punkt tuleb kaubamaja juurde.
Seitse vaba raami
Sügiseks teeb linn uusi rattahoiukohti ka Poska gümnaasiumi ning Karlova ja Tamme kooli juurde. Ka Annelinna ning postimaja - Riia tänava trassile ehitatavate uute kergliiklusteede äärde tulevad mõned rattaparklad ja -pumplad.
Linnamajanduse osakonnal on paigaldamisvalmis veel seitse rattahoidjat. Neist kolm on kuuele ja neli kümnele rattale. «Me pole nende asukohti veel otsustanud, kõik ettepanekud on teretulnud,» ütles Valvo Semilarski. Rattahoidjate asukohtade ettepanekud võib saata elektronkirjaga aadressil lmo@raad.tartu.ee linnamajanduse osakonnale.