Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Karuputk levib Eestimaale tõrjest hoolimata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla tõrjub Jõgeval Sosnovski karuputke. | FOTO: Sille Annuk

Kuigi Eestis on viimastel aastatel karuputke hoolega tõrjutud, on selle levik Lõuna-Eestis 10 aasta jooksul laienenud.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialisti Tarmo Niitla sõnul on põhjuseks see, et Lätis ja Venemaal pole putke tõrjele piisavalt tähelepanu pööratud. Karuputke seemned lenduvad üle piiri Eestisse ja hakkavad siinsetes soodsates tingimustest jõudsalt kasvama.

Mürgine karuputk on ohtlik taim: taimemahla kokkupuude nahaga võib tekitada punetust, sügelust, valu, turset või ville, millest võivad jääda armid.

Probleem piiri ääres

Niitla sõnul on üldine olukord Eestis parem, sest paljusid karuputkekolooniaid on hävitatud, mitmetes märgistatud ja tõrjet saanud kohtades pole karuputke pea kaks aastat üldse nähtud, kuid samal ajal lendleb taimeseemneid üle lõunapiiri.

«Läti alustas korralikku tõrjet Euroopa Liidu nõudel alles eelmisel aastal, kuid Eestis on tõrjet tehtud juba 12 aastat,» nentis ta.

Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialist Eike Vunk sõnas, et lätlased teevad tõrjet enamasti maanteede ääres ja linnades, kuid piiri äärde eriti ei jõuta. «Kui oleks võimalik kogu Eestist karuputk välja tõrjuda, siis Läti ja Venemaa piiril jääks probleem ikka alles,» märkis ta.

Karuputke puhul ei aita muu kui täielik väljakaevamine, sest trimmerdades tõmbab vaid selle suurt kasvu tagasi, ütles Eike Vunk.

Vungi sõnul on inimeste teadlikkus karuputke ohtlikkusest aastatega paranenud, sest riik on tõrjet teinud ja üritanud inimesi harida. Ent siiski on juhtumeid, kus aias trimmerdatakse karuputke ja saadakse päikese käes villid. «Karuputke puhul ei aita muu kui täielik väljakaevamine, sest trimmerdades tõmbab vaid selle suurt kasvu tagasi,» nentis ta.

Niitla rääkis, et enamasti helistavad inimesed ise, kui märkavad karuputke, ning teate peale minnakse kohale. Nii tõrjus Niitla ka Jõgeval olevat üle kahemeetrist Sosnovski karuputke. Kõik taime osad pani ta hoolikalt prügikotti, et seemned laiali ei lendaks ja oleks lihtne taime hiljem põletada.

Karuputke ohjeldamine

Vungi sõnul pole koduse tõrje tegemisel vaja Eestis võõrliikidena levinud mürgiseid Sosnovski ja hiid-karuputkesid eristada, kuid neid tunneb ära kõrgusest ja suurusest. Ta lisas, et lihtsam on määrata selle järgi, et lehed on suured, lehevartel on lillad täpid, varred on karedad ja karvased.

Sosnovski karuputk on kaunis ja võib meelitada õisi noppima. / Sille Annuk

Vunk ütles, et tõrjet tehes tuleb kindlasti taim välja kaevata ja ära põletada.

Karuputke tõrjumiseks tuleb varustus ja riietus valida vastavalt tõrjemeetoditele, kuid peamine on katta taimemahlaga kokku puutuda võivad kehaosad, kõige parem selleks on veekindel riie. Kindlasti tuleks kasutada kummikuid, kummikindaid ja võimaluse korral kaitseprille.

Pärast tõrjetööd tuleb riided ettevaatlikult ära võtta, sest kui need on taimemahlaga koos, võib inimene sellega kokku puutuda.

Oht põletuste tekkimiseks on vaid päikeselise ilmaga ning see sõltub päikese intensiivsusest ja inimese enda tundlikkusest. Mahlaga kokku puutunud koht tuleb pesta jaheda veega ja hoida päikese eest varjus. Põletuse tekkimise korral tuleb pöörduda arsti poole.

Suurimad karuputkekolooniad Tartu- ja Jõgevamaal

Jõgevamaa

  • Jõgeva vallas Siimustis ning Pala vallas Metsanurga ja Haavakivi kandis.

Tartumaa

  • Haaslava vallas Roiul ja Uniküla kandis, Puhja vallas Härjanurmel, Konguta vallas Karijärve piirkonnas ning Mõra jõe orus ja selle lähistel.

Vaata maanteeameti geoportaalist karuputke leviku kaarti.

Tagasi üles