Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lapsed saavad valimisõiguse, kuid nad ei huvitu poliitikast

Lisatud video!

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

​President Kersti Kaljulaid avaldas hiljuti noorteühenduste liidu suvepäevadel esinedes lootust, et sügisel läheb kohalikke võimuorganeid valima sada protsenti 16–17-aastastest noortest, kellele tänavu esimest korda hääleõigus antakse. Ilmselt on Eesti selle eesmärgi täitumisest siiski kaugel.

«Mind ennast valimised ja poliitika ei huvita, aga noh – täitsa tore, et võimalus antakse.» Umbes nii võiks sõnastada keskmise vastuse, mille Tartu Postimees sai, kui uuris sel nädalal linnatänaval juhuslikelt noortelt nende valimishuvi kohta.

Esmakordne võimalus

Oktoobrikuised kohalike omavalitsuste valimised on esimesed, kus hääletamisõigus laieneb ka 16- ja 17-aastastele. Valimiskomisjoni andmetel on neid sel ajal kokku ligi 24 000. Seda, kui paljud neist neile osaks saavat privileegi tegelikult kasutavad, ei julge täpselt veel keegi pakkuda.

Saamaks noorte meelsusest mingilgi määral aimu, tegi Tartu Postimees sel kolmapäeval Tartus juttu kümne noorega vanuses 15–17 aastat. Seitse neist olid neiud ja kolm noormehed.

Kui mõni partei peaks hellitama lootust oma kandidaatidele noortelt märkimisväärset häältelisa teenida, siis eelnimetatud lühikeste vestluste põhjal saab oletada, et unistuseks võib see jäädagi. Tegelikkuses on hilisteismeliste huvi poliitika vastu leige. Näiteks 16-aastane Mathias Arumäe on sõnumiga «Ma ei ole selle teemaga veel väga kursis» tüüpiline näide oma eakaaslastest.

Ehkki sisemist huvi noortel endil kõnealuse teema vastu pole, nentis mitu neist, et läheb võib-olla lõpuks siiski oma valikut vormistama. Siiski ei osanud nad veel kindla sõnaga öelda, mille alusel nad sel juhul hääletavad.

ERRi tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi juunikuise küsitlus järgi kavatseb tõenäoliselt või kindlasti valima minna 50 protsenti 16–17-aastastest noortest. See on märksa väiksem elanikkonda üldiselt iseloomustavast näitajast, mis on 73 protsenti.

Sotsioloogilised uuringud

Seevastu Tallinna ülikooli politoloog Anu Toots avaldas mõningatele varasematele sotsioloogilistele uuringutele tuginedes arvamust, et 16- ja 17-aastaste valimiskäitumine ei tohiks märkimisväärselt erineda täiskasvanute omast.

Üle Eesti on tema teada poliitikast huvitatud enam-vähem pool noortest. «See on umbes sama ka täiskasvanute puhul. Teisisõnu ei köida poliitika sugugi igaüht,» rääkis ta.

Ka noorte valimisaktiivsus võiks Tootsi sõnul kujuneda enam-vähem samasuguseks kui täiskasvanuil, umbes 60 protsendi kanti. «Mingit revolutsiooni ma ses osas ei looda,» lisas ta.

«Noorte valimisvalvurite» projekti juht Heliis Nemsitsveridze rõhutas, et valimisea langetamise ainus mõte pole noori hääletama saada. «Eesmärk polegi see, et noored sajaprotsendiliselt valima läheks. Hoopis olulisem on see, et ka poliitikud ja ühiskond tervikuna mõistaks, et noortel on valimisõigus, ning hakkaks seetõttu senisest rohkem kõnelema teemadel, mis noori otseselt puudutavad,» lausus ta.

KÜSITLUS

Kuivõrd läheb sulle korda, et saad sügisel hääletada?

Elisabeth Erik, Merili Joost, Artur Anderson, Linnea Meister, Helena Kont. / Sille Annuk

Elisabeth Erik, 17

Ma ei ole poliitikaga väga kursis, mind väga ei huvita see teema. Veel. Ma ei näe sellel väga mõtet, et nii noored inimesed peaks poliitikaga juba kokku puutuma. Seega kuulan valiku langetamisel oma vanemaid, ise väga midagi uurida ei viitsi.

Merili Joost, 17

Absoluutselt ei lähe korda. Ma ei kavatse hääletada.

Artur Anderson, 16

Arvan, et vanusepiiri langetamine oli väga halb mõte, sest 16- ja 17-aastased on väga kergelt mõjutatavad. Nad ei oma piisavalt silmaringi, et teha õiget valikut. Samas mul endal on kinnistunud põhimõtted olemas ja ma kavatsen vastavalt nendele ka valida.

Linnea Meister, 17

Kui leidub noori, keda poliitika huvitab, siis on tore, et nad saavad valimistest osa võtta. Mina teen valiku ilmselt peamiselt uudiste põhjal. Ja selle põhjal, kuidas inimene (kandidaat – toim) ennast näitab.

Helena Kont, 15

Mulle meeldib, et selline võimalus antakse ja noori oluliseks peetakse. Ise ma aga ilmselt hääletama ei lähe, sest ma ei tea poliitikast suurt midagi. Ma ei kujuta ette, et läheks spetsiaalselt niiviisi internetti ja uuriks, kelle poolt hääletada.

Tagasi üles