Poolaasta tõi idapiirile poolsada piiririkkumist

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon on tähistatud juht nii.
Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon on tähistatud juht nii. Foto: Politsei

Tänavu kuue kuuga on Lõuna ja Ida prefektuuri piirivalvurid avastanud enam kui poolsada piiririkkumise juhtumit. Suurema osa rikkumistest moodustavad kas hooletus või viitsimatus viia end kurssi kohalike oludega.

Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel panevad lõviosa Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise juhtumitest toime Peipsil lohakalt navigeerivad paadijuhid või piiriäärset ala külastavad turistid. Kõige rohkem piirivalvurite sekkumist nõudnud juhtumeid registreeriti Värska vallas.

Peipsi järvistul käib üksjagu kaugemalt tulnud kalastushuvilisi, kes ei märka tähistusi või teevad valearvestuse kontrolljoone kulgemisest, rääkis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo politseimajor Andres Vesselov. «Mõni peab piiritoodreid ekslikult võrguliinideks, teine selgitab kontrolljoone ületust kehvade ilmaoludega,» kirjeldas ta.

Järvel liiklejate kõrval puutub piirivalve tihti kokku ka Setomaad ja seal toimuvaid üritusi külastavate turistidega, kes üldjuhul ei pane tähele piiriäärsele alale paigaldatud liikumist piiravaid hoiatus- ja liiklusmärke. «Saatse-Värska teel on kaks Venemaa territooriumile jäävat teelõiku, mida tohib läbida üksnes sõidukiga ja peatumata, mitte jalgsi,» täpsustas Vesselov. Üks umbes 30 meetrit pikk teelõik jääb Verhulitsa külla ning teine samasugune on kilomeetrine lõik Saatse saapas Lutepää ja Sesniki külade vahel.

Suve teises pooles liigub piiriäärsetes metsades taas rohkem inimesi, kes otsivad seeni ja marju. «Selleks, et keegi tahtmatult piiri ei ületaks, tuleb aegajalt silmad korvilt kõrgemale tõsta ning veenduda, et kontrolljoon on piisavalt kaugel,» soovitas politseimajor. Kui inimene piiriäärseid olusid ei tunne, on mõistlik enne külastust teha kaardil selgeks, kuidas ajutine kontrolljoon kulgeb, lisas ta.

Piiriveekogul liigeldes tuleb juhinduda kollastest toodritest ning maismaal piirirežiimi ala tähistavatest punase käega hoiatussiltidest. Piiriposti kõrval seistes ollakse juba piirirežiimi alas, kus kõrvalistel inimestel on keelatud viibida, rõhutas Vesselov.

Tänavu kuue kuuga avastasid piirivalvurid idapiiril 52 ebaseaduslikku piiriületuse juhtumit, mille käigus peeti kinni 88 inimest. Vahejuhtumitest ligi pooled olid seotud puhketegevusega. Lisaks avastati kuus ebaseadusliku rände ning viis salakaubaveo juhtumit. Mullu samal ajal oli ebaseaduslikke piiriületuse juhtumeid 54 ning kinni peeti 110 piiririkkujat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles