Auto puudub? Pole hullu, matkata saab ka ilma

Johannes Voltri
, Tartu Postimehe suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuus

Suvi on ideaalne aeg matkamiseks ja looduse nautimiseks. Eestis on, mida imetleda, kõik kaunis ei peitu vaid riigipiiri taga. Varjatud ja varjamata looduspärleid võib leida kodumaa igast nurgast. Ometi on siin väike aga: nagu ikka, kipuvad säravamad pärlid olema kaugel inimasustusest, paljudele keeruliselt kättesaadavas kauguses. 

Samasuguse probleemi otsa takerdusin ka mina, kui tahtsin oma välismaa sõbrale Eesti loodust näidata. Kuna autot mul endal ei ole, pidin alguses ikka päris pikalt internetis tuhlama, et leida seda õiget kohta, mis ühelt poolt annaks vägeva elamuse, kuid teisalt võimaldaks ligi pääseda ka bussi või rongiga. Et teisi tuulamisvaevast säästa, otsustasingi teha ülevaate nendest looduspaikadest, kuhu annab Tartust mugavalt minna.

Tants rabalaugaste vahel – Endla looduskaitseala

Vanem põlvkond arvab, et noori on tabanud rabahullus. Samamoodi on ka minuga – rabad on ägedad! Minu lemmik on Endla looduskaitsealal asuv Männikjärve raba, mis on tartlastele ka kõige ligipääsetavam. 

Hobusetallide juurest algav tee viib huvilise läbi imeilusa metsasalu, mis päädib raba algust kuulutava laudteega. Männikjärve raba õpperada on 7,3 kilomeetrit pikk, kuid on võimalik seigelda ka kaugemale, Endla järve soostunud kallasteni. Kirsiks tordil on matkarajal hiljuti uuenduskuuri läbi teinud seitsme meetri kõrgune vaatetorn.

Laudrada viib Männikjärve rabas üle mätaste ja laugaste.
Laudrada viib Männikjärve rabas üle mätaste ja laugaste. Foto: Kristjan Teedema

Kohalejõudmine: raba lähedal asuvasse Vägeva külla saab Tartust väga hästi nii rongi kui ka bussiga. Vägeva raudteejaamast on Tooma külas algava matkarajani viis kilomeetrit. Kes aga nii pikalt kõndida ei viitsi, võib bussi pealt maha tulla enne Vägevat, Tooma peatuses. See on rabaveerest vaid kahe kilomeetri kaugusel.

Valgesoo ja sipelgariik Kiidjärvel

Põlvamaal Kiidjärve ümbruses on olemas kõik, mida üks matkasell võiks ihata. Kohe raudteejaama lähedalt algab Kiidjärve kuklasterada, kus ka kõige väiksem laps võib end tunda hiiglasena teiste seas. Eemal asuva looduskeskuse juurest saab minna aga 2,5-kilomeetrisele Roiupalu õpperajale, kus avanevad kõrged vaated käänulisele Ahja jõele. Looduskeskusest edasi, metsavendade memoriaalist mööda saab alguse aga männirikas Valgesoo ühes ürgse ilmega põlismetsaga.

Kohalejõudmine: Kiidjärvele saab hommikuti Piusa rongiga. Nii järv, kuklasterada kui ka Roiupalu õpperada on rongipeatusest kiviviske kaugusel. Valgesoo matkarajani on raudteejaamast viis kilomeetrit, mistõttu on sinna mugavam sõita rattaga. 

Taevaskoja liivased kaljud

Kiidjärvet ja Taevaskoda saab nende läheduse tõttu vaadelda kui üht piirkonda. Kiidjärvelt Taevaskotta viib ka matkarada, mistõttu võib õhtul Tartusse rongiga tagasi sõita hoopis Taevaskojast. 

Eriti kenad vaated paistavad sel seitsmekilomeetrisel matkarajal, kui minna mööda Ahja jõe läänepoolset kallast. Rada kulgeb kõrgel jõeoru pervel ning paljastab aeg-ajalt imekenasid vaateid kaljustele liivakivipaljanditele jõel. Peamised looduseimed paiknevad aga Väikeses ja Suures Taevaskojas, Väikese Taevaskoja imed on nähtavad nii kontskingadel kui ka lapsevankriga kõndijale. Kui Taevaskodade kolmekilomeetrine rada peaks lühikeseks jääma, võib edasi suunduda «Viimse reliikvia» radadele, kus filmiaustajad silmavad kindlasti mitmeid tuttavaid kohti. 

Kohalejõudmine: Taevaskotta viib Tartust sama rong, mis Kiidjärvelegi. Erinevalt Kiidjärvest on Taevaskojal aga Tartuga ka bussiühendus. Bussile võib hüpata otse matkaradade kõrval asuvast Saesaare bussipeatusest.

Väge täis rajad

Elva väikesel väerajal võib kohata igat sorti puuslikke.
Elva väikesel väerajal võib kohata igat sorti puuslikke. Foto: Sille Annuk

Elva raudteejaama juurest alguse saav väike väerada on üks piirkonna populaarseimaid matkateid. Erilisena mõjuvad rajaäärsed puuskulptuurid, mille on eesti folkloorist inspireeritult disaininud kohalikud kunstnikud. 

Tartumaa tervisespordikeskusest saab alguse Elva ürgoru matkarada, mis viib huvilised Elva jõe lammidele ja luhaniitudele, muu hulgas ilmestavad teed liivapaljandid. Pikem tee on 14-kilomeetrine, lühema tee valijad satuvad aga imepärasele haldjarajale. Tee äärde metsa on paigutatud maagilisi haldjate kujusid, mida lapsed saavad otsida. 

Kohalejõudmine: esimesed puitnikerdised paistavad silma juba Elva bussi- ja raudteejaama juures, väike väerada ja Elva ürgoru matkarada saavad alguse kahe kilomeetri kaugusel asuva Tartumaa tervisespordikeskuse juurest. Teine võimalus on rongi pealt maha tulla Tõraveres (või Vapramäe bussipeatuses) ning seada sammud Vapramäe matkaraja poole.

Kunagise mõisnikuna Alatskivi lossipargis

Ajaloohuvilistel tasub kindlasti ära käia Alatskivi lossis ning seda ümbritsevas parkmetsas. Mõisnik Arved von Nolckeni rajatud muinasjutulisele lossile pandi nurgakivi 1880. aastal, mõis on aga samas paiknenud juba 16. sajandist. 

Alatskivi lossi parki, mis muu hulgas on Tartumaa suurim, läbib ka tähistatud 4,5-kilomeetrine matkarada. See teeb tiiru ümber Alatskivi paisjärve ning tutvustab mõisaaegset pärandit, nagu Truuduse tamm, Punane allikas, Kalevipoja säng. Lõpuks jõuab rajal tagasi sinna, kust alustasid – Alatskivi lossi. Parkmetsas on huvilistel võimalus mängida taldrikugolfi, paisjärvele saab aga minna tasuta vesijalgratastega sõitma.

Alatskivi järve sillast tuleb üle käia sirge seljaga – nagu mõisnik muiste.
Alatskivi järve sillast tuleb üle käia sirge seljaga – nagu mõisnik muiste. Foto: Kristjan Teedema

Kohalejõudmine: Alatskivile on tartlastel väga lihtne minna, sest busse käib sinna iga tund ning sõit pole pikk. Ka tagasi saab tulla ilma vaevata.

Pangodi rannapuhkus

Kui päike pilvepiiri tagant nägu näitab, siis ei pea tervet päeva varjulises metsas veetma. Pangodi maastikukaitseala annab võimaluse need kaks omavahel siduda. Pangodi rannas on võrkpalliplats ja ka mänguvõimalused lastele. Vahepeal võib aga ette võtta teekonna Pikksaare matkarajale või teisel pool järve asuvale Palumägede matkarajale. Mõlemad on kilomeetrised, mis suurele inimesele on küll jalasirutus, kuid väikesele põnnile see-eest korralik avastusretk.

Pangodi rannas on uudistamist nii suurematele kui ka väiksematele.
Pangodi rannas on uudistamist nii suurematele kui ka väiksematele. Foto: Sille Annuk

Kohalejõudmine: Pangodisse saab Tartust bussiga väga hästi: busse läheb sinna kanti pea iga tund, ka tagasi saab tihti. Rand asub bussipeatusest kümne minuti kaugusel, Palumägede matkarajani on ligikaudu kolm kilomeetrit.

Ahja jõe ürgorust hiiglaslike masinate juurde

Käänleva Postitee ääres asuv Tilleorg pakub võimaluse põimida tehnikat ja loodust. 4,5-kilomeetrine matkarada kulgeb Ahja jõe vasakul kaldal mööda jõelammi, mis peagi asendub paksu kuusemetsaga. Lõpuks jõuab tee Merioone allika ning liivakivipaljandini. Allika juures on väärikas ristipuu, mille koorde lõikas vanarahvas pärimuse järgi riste surnute mälestuseks. Enam ei ole pikk tee ka raja lõpus asuvasse maanteemuuseumi, kus jätkub tegevust kogu ülejäänud päevaks.

Kohalejõudmine: Tilleorgu pääseb bussiga vaid kaks korda nädalas – reedeti ja pühapäeviti. Varbuse bussipeatusesse jõuab buss südapäevaks. Tagasi Tartusse peab õhtul minema aga Põlva kaudu, sest otse bussi tagasi ei tule. Mõistlik on Põlva-Tartu pilet enne internetist ära osta, kui just hing rohkem seiklusi ei ihka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles