Magusamaks tuleb varem või hiljem

Foto: Mihkel Maripuu

Ehkki president saatis magustatud jookide maksu kehtestamise eelnõu riigikogule tagasi, on praegune valitsusliit kindlalt seda meelt, et rahva tervise parandamise nimel tuleb idee esimesel võimalusel ellu viia.

Lapsed on enamasti maiad. Aga kui laps sööb kooki, suudab ta süüa ühe, vahel ka teise koogi, mille järel saab jaks otsa. Täiskõhutunne saabub õige pea ka komme nosides. Seevastu limonaadi ja kokakoolat joovad paljud päev läbi, ilma et tekiks tõrget.

See tavaelust pärit näide kõlas riigikogu debati ajal, kui opositsioon nõudis aru, miks on niinimetatud suhkrumaksu teravik just magusatel jookidel. Märksa kaalukam põhjendus on mõistagi see, et mitme riigi kogemus ja uuringud näitavad, et kõige efektiivsem viis ülekaalulisuse vastu võidelda on panna lisamaksu alla suhkrut pilgeni täis joogid. Nii hakkavad inimesed magusaid jooke vähem ostma ja rüüpama ning tootjad valmistama jooke, kuhu on lisatud vähem suhkrut.

Eestis on laste ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud: arvestatav hulk kooliõpilasi on kas rasvunud või ülekaalus ning meie inimeste ja eriti noorte rasvumise trendile ei ole suudetud piiri panna. 

Tervise arengu instituudi andmetel oli 2014. aastal 52 protsenti 16–64-aastastest Eesti elanikest ning 13,6 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest õpilastest ülekaalulised või rasvunud. 2016. aasta kevadel Eesti koolides tehtud mõõtmisuuringute järgi on esimese klassi laste seas ülekaaluliste või rasvunute hulk veelgi suurem.

Seaduse peamine eesmärk on igati õilis: vähendada otsustavalt ülekaaluliste laste hulka ja parandada rahva tervist.

Kellelegi pole saladus, et suhkru liigtarbimine on üks rasvumise peapõhjusi ja et üleliigsete kalorite keskne allikas on magusad toidud ja joogid. Tervelt 50 protsenti lapsi joob regulaarselt suhkrustatud jooke. Pahatihti ei anta endale aru, et pooles liitris limonaadis, aga ka energiajoogis on 50–56 grammi suhkrut. Ja nii kogunebki tühjaks joodud pudeleid päeva peale mitu.

Paksud lapsed ja paksud täiskasvanud on üleilmne mure. Mitmed riigid, sealhulgas Soome, Prantsusmaa ja Ungari, on suhkrumaksu juba kehtestanud. 2018. aastal rakendub see ka Suurbritannias ja Iirimaal. Tänu hinnatõusule on eri riikides maksustatud jookide tarbimine vähenenud 20–50 protsenti.

Seega ei sündinud jaanipäeva eel riigikogu kinnituse saanud ja presidendi poolt parlamendile tagasi saadetud magustatud joogi maksu seadus kaugeltki tühjalt kohalt. Ma ei näe selles suurt probleemi, et riigikogu asub sügisel seadust uuesti arutama. Kuna president vaidlustas vaid seaduse ühe sätte, millega üritati kehtestada erandit laeva- ja lennufirmadele, tuleb magustatud joogi maks varem või hiljem.

Seaduse peamine eesmärk on igati õilis: vähendada otsustavalt ülekaaluliste laste hulka ja parandada rahva tervist. Teaduspõhised analüüsid kinnitavad, et pärast selle maksu kehtestamist suudetakse tulevikus ära hoida tuhandeid uusi ülekaalulisuse ja rasvumise juhtumeid, vähendada diabeeti ja südamehaigustesse haigestumisi ning ka otseselt elusid päästa.

Magustatud joogi maks motiveerib tootjaid lisama jookide retseptidesse vähem suhkrut ning mõjutab tarbijaid eelistama väiksema suhkrusisaldusega odavamaid jooke. Maksustamisele lähevad magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus suhkrut on rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta. Selleks et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja töötada välja tervislikumad retseptid, on maksumäärad ajatatud mitme aasta peale.

On tõsi, et üksnes muudatused maksupoliitikas ei aita ülekaaluliste hulka vähendada ja uusi haigusjuhtumeid ära hoida. Suhkru liigtarbimisega peab võitlema kompleksselt. Hinna kõrval mõjutab tervislikumaid valikuid tegema senisest parem teavitustöö.

See, et vaidlused suhkrumaksu üle on pannud tuhandeid inimesi selle teema peale mõtlema ja ka oma vaateid ümber kujundama, on juba suur samm edasi.