Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sigade ühishaud Torma lähistel jääb viimaseks omasuguseks

Lisatud video tuhandete sigade matmispaigast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kui Võtikveres ühel metsalagendikul asetsevat platsi ei ümbritseks traataed ja lähenemist keelav kuri hoiatussilt, ei oleks võimalik kuidagi aimata, et sinna on maetud tuhandeid katkukoldest pärit sigu. Toona polnud võimalust kõiki sigu tehases hävitada. | FOTO: Eili Arula

Veel täna, homme ja ülehomme voorivad Saaremaa ja mandri vahet konteinerveokid, millega viiakse Orissaare vallas asuvast farmist sigade Aafrika katku nakkuse tõttu hukatud 3200 kärssnina Väike-Maarja lähistele loomsete jäätmete käitlemise tehasesse hävitamisele.

See on Eestis paari aasta jooksul juba üsna mitmes juhtum, kus katku nahka on läinud korraga tuhandeid sigu. Seakatku nakatumise kõrgaeg oli Eestis kaks suve tagasi, mil pea iga nädal avastati mõnes seafarmis katku nakatunud loom.

Selline asi ei kordu

2015. aasta üks õnnetuim näide oli katkupuhang Puurmanis OÜ Kaubi farmide sigalates, kus tuli hukata 9000 siga. Toona polnud loomsete jäätmete käitlejal ASil Vireen võimalust kõiki hukatud loomi tehases hävitada ning käiku läks plaan B. See kätkes endas tuhandete sigade matmist Torma vallas Võtikvere külas asuvale metsalagendikule.

Sead veeti ja maeti kiirustades ning nii tuli veterinaarameti töötajail silmitsi seista ootamatute probleemidega. Näiteks kippusid lagunevad seakorjused matmispaigas pinnale kerkima ning veterinaar- ja toiduamet oli sunnitud seda kohta kohendama ja kindlustama.

Vireeni praegune juht Tarmo Terav ei olnud kaks aastat tagasi ses ettevõttes tööl, kuid toonastest vigadest on ta oma järeldused teinud ning ümberkorraldused elluviinud. «Kui tol korral oleks seda asja mõistusega aetud, poleks matmist üldse tarvis olnudki,» märkis Vireeni juhataja.

Ainsad hingelised, kes Torma vallas asuvasse matmispaika tulevad, on kord aastas pinnaseproove võtvad veterinaarametnikud ja platsi ümber tiirlevad kaarnad.

Võttes arvesse, et kaks aastat tagasi aeti Torma vallas auku 200 tonni hukatud sigu, siis praegu mahutaks Vireen need sead lahedalt külmhoonesse ära või siis oleks need nelja päeva jooksul ümber töötatud.

«Eelmise aasta sügisest on meil külmkamber, mis mahutab kuni 750 tonni loomseid jäätmeid. Tehase tootmisliin suudab päevas ümber töötada kuni 70 tonni loomseid jäätmeid,» luges Terav ette uuendused, mis tema juhtimise all on ettevõttes tehtud.

Näiteks praegune sigade hukkamine ja vedu Saaremaalt Väike-Maarja lähistele on Terava sõnutsi läinud tõrgeteta. «Kõik katkus sead, mis Saaremaalt tulevad, lähevad kohe utiliseerimisse. Muud jäätmed paigutame seniks külmkambrisse,» selgitas Terav.

Ka kinnitas Vireeni juht, et praegu on nende ettevõttel võimalik toime tulla 9000 nakatunud sea hukkamise ja hävitamisega, ilma et peaks hakkama korjuseid matma.

«Matmise ma välistan igal juhul, isegi väga suure katkupuhangu korral on võimalik hukkamist ja jäätmete käitlemist teha nii, et ei peaks sigu matma hakkama,» lubas Terav.

Mis puutub kahe aasta tagusesse juhtumisse, kui sead veeti veoautokastides Puurmanist maakonna teise otsa Tormasse, siis vähemasti Tarmo Terava hinnangul ei saa ega tohi selline asi korduda.

Proovid korras

Praeguseks on ligi 1000-ruutmeetrine sigade matmispaik Torma vallas võrkaiaga piiratud ning aias sees kasvavad liivasel pinnasel mõned taimed, aiaservast paistab pealmise pinnasekihi alt veidi musta kilet ning platsil vedelevad kohati (ilmselt raskuseks pandud) autorehvid.

Aial seisab hoiatussilt sõnumiga, et kõrvalistel isikutel on rangelt keelatud matmispaika siseneda ja seal viibida. Ainsad hingelised, kes Torma vallas asuvasse sigade matmispaika tulevad, on korra aastas pinnaseproove võtvad veterinaarametnikud ja platsi ümber tiirlevad kaarnad.

«Alguses võtsid ametnikud pinnase- ja veeproove matmispaigast ja sealt lähistelt iga kuu järel. Nüüd võetakse proove korra aastas kevadise suurvee ajal,» selgitas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Martin Altraja. Seni on kõik proovid vastanud nõuetele ning katkupisikuid pinnasest ja veest leitud pole.

Katkuleiud metssigadel

Tänavu kütitud või hukkunult leitud katku nakatunud metssigade arv

  • Tartumaal     25
  • Jõgevamaal   15
  • Kogu Eesti   553

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Kaks aastat tagasi avanes lagendikul võigas vaatepilt. / Jaanus Lensment

Tagasi üles