Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Klaverid kerkisid orelirõdule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viimase sajandi jooksul toodetud mänguasjad. | FOTO: Kristjan Teedema

Tartu Jaani kiriku torni tõusjad on viimase nädala jooksul märganud orelirõdul kuut klaverit ja küllap mõelnud, et nende ülestassijad pidid kitsa käänulise trepi peal hirmsasti higi valama. Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhatuse esimees tartlane Alo Põldmäe selgitas, et rasked pillid kerkisid oma kohale märksa vähema vaevaga.

Väljapanek sai alguse Jaani kiriku tegevjuhi Juhani Jaegeri ettepanekust tuua orelirõdule üks kontserdikõlblik klaver. Ja kui see oli kohal, tegi Põldmäe juttu, et võiks tuua veel mõne rariteedi. «Jaani kogudus tuli lahkesti vastu ja me saame nüüd neid näidata,» lisas ta.

Hing natuke värises

Klaverite tõstmiseks oli kirikusse sõidutatud kraana, töömehed võtsid klaverid üleval üksteise järel ettevaatlikult vastu ja nihutasid sobivasse kohta.

Väikese tiibklaveri (esiplaanil, Tallinn, umbes 1975) lähedal on pianiinod G. Peachey (London, 1850. aastad) ja G. Leppenberg (Peter­buri, 1897). / Kristjan Teedema

«Kogu protseduur võttis aega täpselt tunni,» ütles Põldmäe. «Hing küll natuke värises, sest sellist tööd ei ole saanud varem teha.»

Kogukad muusikariistad, mitmed neist seotud kirikutegelastega, on pärit muuseumi hoidlatest, põhiliselt Helmest. «Selle kümmekond aastat tagasi renoveeritud pilli, mida saab kontsertidel mängida, on meile annetanud Eesti luteriusu kiriku piiskopi ja peapiiskopi, endise Tartu ülikooli rektori Johan Kõpu lapselaps Mari Kõpp,» ütles Põldmäe.

Klaverimuuseumi juhatuse esimehe sõnul on väljapanekus ainult uunikumid, rariteedid. «Mulle kui paadunud muuseumitöötajale on uunikumid muidugi kõik klaverid, sest iga klaver on nagu ka iga inimene omaette indiviid – igaüks teeb isemoodi häält ja omamoodi on igaühe hingeelu,» lisas ta.

Üks klaver on jäetud orelirõdule tõstmata. See on pianiino Ernst Ihse, mis on valminud Ernst Hiisi (Ihse) toodanguna Peterburis umbes 1910. See kuulus Semperi perele, kelle hulgas olid kirjanik Johannes Semper, muusikateadlane Aurora Semper ja pianist Lilian Semper.

«See on tähtis pianiino kultuurilooliselt, aga ka klaveriehituse seisukohalt – üks kahest leida õnnestunud Ernst Hiisi poolt Peterburis valmistatud pillist,» ütles Põldmäe.

Kontserdid orelirõdul

Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger on korraldanud ka tänavu suvel sarja «Tornimuusika», mille kontserte Jaani kiriku orelirõdul mahub kuulama 50 inimest.

Iga klaver on nagu ka iga inimene omaette indiviid – igaüks teeb isemoodi häält ja omamoodi on igaühe hingeelu, ütles Alo Põldmäe.

Esimesena tõuseb torni 18. juulil tartlasest rahvusvaheliselt tuntud slaidikitarrist Andres Roots. Tema värskeimal albumil «Mono» leidub muu hulgas kaks Jaani kiriku tornis salvestatud pala.

Seejärel on «Tornimuusika» programmis järgmistel teisipäevadel ehk 25. juulil Juhani Jaegeri ansambel Vinland, 1. augustil Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm, 8. augustil duo Malva & Priks ning 15. augustil Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand.

Kiriku tegevjuhi sõnul sai klaverinäitus alguse just vestlusest Kadri Voorandiga, kes oli poetanud, et sooviks rõdul mängida akustilist klaverit, aga … «Nüüd ta saabki seda teha,» ütles Jaeger.

Klaverinäitus jääb orelirõdule vähemalt aasta lõpuni. Aga küllap tegelikult kauem, sest Alo Põldmäel ei ole midagi selle vastu, kui klaverimuuseumi kallis ja raske vara on Jaani kirikus kuni barokkoreli paigaldamiseni.

Tagasi üles