Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vigurdav ilm muudab heinateo talunikele keeruliseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Niidetud hein tuleb enne vihmasaju saabumist kiiresti pallideks kokku rullida. | FOTO: Sille Annuk

Tänavune heinategu nõuab talumeestelt head ajaplaneerimist ning kiiret tegutsemist. Tõntsa talu peremehe Lauri Kõressaare sõnul on sel aastal heinategu keeruline, kuna vihma on palju. «Paneme kokku viimast heina, mis ilusa ilmaga tehtud sai,» ütles ta.

Heinategu on seda lihtsam ja kiirem, mida võimsam on kaarutusmasin, selgitas Kõressaar. Tema sõnul kasutatakse talus heinategemisel muljurit, mis murrab kõrre kolmeks või neljaks ja purustab kapillaarid, tänu millele on võimalik heinakõrtest vedelik välja suruda.

Kaarutamisel kuivab hein poole kiiremini: käsitsi heina tehes tuleks see vähemalt nädalaks päikese kätte kuivama jätta, kaarutades saab heina kuivaks juba nelja-viie päevaga. Kui hein on kuiv, moodustatakse vaalud ja rullitakse need kokku pallideks.

Kallis ja aeganõudev

Eelmisel aastal Alam-Pedjale toodud 51 šoti mägiveisest on kasvanud 75-pealine kari, kes elab looduskaitsealal mõnusat elu.

Eelmisel aastal läks heinategu päris aia taha, kuna luht, kus pallid kokku korjamist ootasid, oli ohtra vihma tõttu vee all.

Looduskaitseühingu Kotkas juhatuse liikme Robert Oetjeni sõnul võetigi loomad looduskaitsealale rohuniitjateks, sest sadade hektarite korras hoidmisele kulub palju raha ja aega. Ta ütles, et igal aastal läheb mitmeid tuhandeid heinapalle raisku, kuna need sisaldavad suures osas tarna (sooheina – toim), mis ei maitse loomadele ega ole toitev.

«Nad söövad seda viimases hädas,» ütles Oetjen. Kuid niitmata ei saa ka jätta, sest muidu kasvab looduskaitseala võssa ja see segab loomade, lindude ja isegi kalade elutsemist. Tänu šoti mägiveiste abile tuleb luhti vähem niita ning nii läheb ka vähem heina raisku.

Heina on vaja

Esimesel juulil heinategu alustanud Oetjeni sõnul käib töö ilmast hoolimata. Kuigi vihmane ilm segab vaalude rullimist pallideks, on osa heinast tehtud. Oetjen ütles, et loomadele on talveks arvestatud umbes tuhat palli heina.

Eelmisel aastal läks heinategu päris aia taha, kuna luht, kus pallid kokku korjamist ootasid, oli ohtra vihma tõttu vee all. Seetõttu tuli heinapallid osta. Oetjeni sõnul on väiketalunikel raske, kuna moodne tehnika on kallis ning väikese koguse heina tegemiseks pole mõistlik seda soetada. Samuti on üsna kulukas heinapalle osta.

Oetjeni sõnul valmistab lisaks heinateole peavalu ka kari ise. «Noored pullid lähevad teisele poole jõge, kus hein lopsakam, ja siis helistab vallavanem ja ütleb, et meie kari kiusab naabrimeest,» ütles ta muiates.

Šoti mägiveised on väga jäärapäised: kui hommikul tuleb loomad käru peale ajada ja üks pull sinna minna ei taha, siis kulub Oetjeni sõnul selleks pool päeva, et kari lõpuks luhale saada.

Šoti mägi­veised elavad Alam-Pedjal, jahutavad end Pedja jões ja naudivad lõunasööki vabas looduses. / Sille Annuk

Tagasi üles