Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sundliidetavad vallad on otsustanud ette võtta kohtutee

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi sõnul esitas vald valitsusele 22 lehekülje pikkuse põhjenduse selle kohta, miks Ülenurme peaks jätkama iseseisvana. | FOTO: Sille Annuk

Eelmisel nädalal tegi valitsus ära veel viimased sundliitmise otsused, mille järgi peaks ligi 2500 elanikuga Kambja ja üle 7600 elanikuga Ülenurme vald saama üheks suureks Kambja vallaks. Plaan pole siiski kummalegi vallale meeltmööda.

Esiteks täidab Ülenurme vald haldusreformi seaduses nõutud 5000 elaniku kriteeriumi. Teiseks soovib Kambja vald jätkata iseseisvana, rõhutades valitsuse tehtud Loksa linna erandit, viimases elab umbes sama palju elanikke kui praeguses Kambja vallas.

«See on valitsusepoolne seisukoht, millega meie (Kambja ja Ülenurme vald – toim) nõus ei ole ja me pöördume ühisavaldusega Tallinna halduskohtusse,» märkis Kambja vallavanem Ivar Tedrema.

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev selgitas, et nad tegid valitsusele 22 lehekülje pikkuse põhjenduse, miks nad peaks jätkama iseseisvana. «On arusaamatu, miks valitsus meie põhjendusi millekski ei pidanud,» märkis ta. Kõige rohkem oli Ülenurme rahvale vastumeelt, et sundliitmise järel tekkiva omavalitsuse nimeks peaks saama Kambja vald. «See on sama hea, kui nööp õmmeldaks ülikonna külge ja siis hakataks seda moodustist kutsuma nööbiks,» lisas Aleksejev.

Protsess on juba käima löödud. Esmaspäeval käis veel avalduse koostamine ning Tedrema andmeil pidid kahte valda esindavad advokaadid kohtule avalduse üle andma eile.

Esmalt soovivad Ülenurme ja Kambja kohtult saada esialgset õiguskaitset, sest vastasel juhul läheks sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste korraldamine keeruliseks. «Praegu oleme asju ajanud nii, et sügisel saaks Ülenurme ja Kambja vallas korraldada ikkagi eraldi valimised,» lisas Tedrema.

Valitsuse otsusega iseseisvana jätkav Nõo vald pakkus enne otsuse väljakuulutamist ministritele välja ka variandi liituda Kambjaga. Ivar Tedrema sellest vaimustuses pole.

See on sama hea, kui nööp õmmeldaks ülikonna külge ja siis hakataks seda moodustist kutsuma nööbiks, lisas Ülenurme vallavanem Aleksejev.

«Me saame Nõo valla juhtide ja rahvaga hästi läbi, kuid siis oleks koos kaks kihelkonda. Kumb see siis uue valla keskusena peaks peale jääma?» esitas Tedrema retoorilise küsimuse.

Haldusreformi põlise vastase, Pala vallajuhi Jozsef Weinrauchi sõnul on ainuke variant pöörduda kohtusse. Avaldus Pala valla iseseisvana jätkamiseks antakse kohtule üle selle nädala jooksul.

«See pole demokraatlik riik, kui valitsus ei lähtu rahvaküsitluse tulemustest,» sõnas Weinrauch. Vallavanem viitas sellega mai lõpus tehtud sundliitmisteemalisele rahvaküsitlusele, selles osales ligi 45 protsenti Pala valla valimisealistest elanikest, kellest 78 protsenti oli sundliitmise vastu.

«Kui ka kohus otsustab vastupidi rahva tahtele, siis on kaks varianti: kas siit riigist lahkuda või võidelda võimuladviku vastu,» põrutas Weinrauch. Ta lisas, et tema võitluseta alla ei anna.

MIKS?

Miks otsustas valitsus Kambja (2500 elanikku) ja Ülenurme (7600 elanikku) valla liitmisel tekkiva ühendvalla nimeks panna Kambja?

Vastab rahandusministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni:

Eesti kohanimeseaduse järgi on tähtsaim ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Valitsus lähtus vallale nime määramisel muu hulgas kohanimenõukogu arvamusest. Lähtudes vallanimede valikul vanade maa-ala märkivate kohanimede eelistamisest, pidas kohanimenõukogu eelistatavaks Kambja kui kihelkonna nime.

Ülenurme ja Kambja valla liitumisel tekib ühendvald, mis ei kattu täpselt omaaegsete kihelkondadega, aga suurem osa vallast jääb Kambja kihelkonna piiresse. Ülenurme vald paikneb alal, mille kihelkondlik kuuluvus on kirev, haarates tükke Nõo ja Tartu-Maarja kihelkonnast. Kambja on ajaloolisem nimi (mainitud 15. sajandil). Ülenurme nimi pärineb 17. sajandist.

Ülenurme valla nimi pärineb külanõukogu nimest ning sel ei ole sellist maa-ala tähise kaalu kui Kambjal. Ehkki Kambja nimega kaasneb rohkem aadressimuudatusi (Ülenurme uuem asustus Tartu lähedal), on Kambja nimi lühem, ajalooliselt põhjendatum ning kihelkonna- ja vallakeskusena järjepidev.

Tagasi üles