Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Enriko Talvistu: kuidas arsti juurde saab?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikum on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii sisult kui vormilt ning kasvab veelgi. See peaks sundima asjaomaseid otsustajaid arutlema, kuidas hiiglasliku hoonekompleksi ümbruses edaspidi parkimis- ja liiklusprobleeme vältida.

Juba ammu pole kellelegi saladus, et enamik Lõuna- ja Ida-Eesti inimestele mõeldud erialaarstide teenust on koondatud Tartusse Maarjamõisa kliinikumi. Kui mitte muud, siis vähemalt meditsiinipraktika seisukohalt on see igati ökonoomne lahendus.

Kahe kümnekorruselise torni valmimine pole kuuldavasti veel Maarjamõisa kompleksi uuenemise lõpp. Neile lisandub kolm kuni kaheksakorruselist hooneosa. Pärast seda jääb kliiniku vanast majast alles vaid üks keskne viiekorruseline tiib ning saaliplokk ehk niinimetatud Linkbergi auditoorium. Arenduse lõppedes peaks kvartalis asuvate hoonete maht olema praegusega võrreldes vähemalt veerandi võrra suurem.

Kõik oleks õige ja arusaadav, kui selle kõrvalt mõeldaks ka sellele, kuidas inimesed tulevikus suurhaigla juurde pääsevad.

Praegu on kesklinnast võimalik Maarjamõisa sõita kahe liini bussidega, mis liiguvad sagedusega neli-viis korda tunnis. Jalgsi käiakse vähe, sest esiteks ristub teekonnaga raudtee ning teiseks ei paku Riia tänav ja teised tiheda liiklusega teelõigud kondiaurul kulgejatele just ülearu meeldivat keskkonda.

Kui otsustada hommikusel tipptunnil Maarjamõisa poole suunduvate masinate põhjal, kasutab lõviosa haigla töötajatest sihtkohta jõudmiseks isiklikke autosid, mis jäetakse parklasse vahetuse lõpuni seisma. Veidi hiljem lisanduvad patsiendid ja patsientide külastajad ning tulemuseks ongi kliinikumi parkimisalade ületäitumine.

Ühtlasi on kujunemas parkimispiirkonnad varem vaikust nautinud lähitänavatest.

Kui kliinikum ja seal pakutavad teenused peaks kasvama veel kolmandiku jagu, siis pole meil Tartu suurimast parkimis- ja liiklusprobleemist pääsu. Tegelikult on linnavalitsus juba ammu selle probleemi maha maganud. Küsimusega oleks pidanud tegelema juba enne eelmist kliinikumi laienemisvooru.

Tähtsaim eesmärk peab olema lahti saada autode ummikutest ning meelitada inimesi keskkonnasäästlikuma ühistranspordi kasuks otsustama.

Kliinikumi laienemisplaanide viimasel arutelul võis näha inseneride arvutusi, mis annavad normikohase 938 parkimiskoha asemel alale 950 kohta. Mõelda vaid! Tervelt 12 autot rohkem! Sealjuures on jutt üsna piiratud mahuga parkimismaja ehitamisest Lunini tänava äärde.

Insenerid väidavad mingile loendusele tuginedes, et haiglahoonest kaugemad parkimisala servad kipuvad tühjaks jääma. Võib-olla on see tõepoolest nii väljaspool töötunde ja suvepuhkuste ajal, aga muul ajal olen valmis kihla vedama, et ühtegi tühja kohta sealt ei leia. Seepärast soovitan inseneridel oma arvutused uuesti teha.

Linna jaoks on põhiküsimuseks enne uue detailplaneeringu kinnitamist kliinikumi külastajate meelitamine muu transpordi juurde. Ka tuleb silmas pidada, et jalgrattaga on kliinikumile lähenemine väga problemaatiline, sest uued jalgrattateed väldivad seda kanti täielikult. Pealegi on kvartal ümbritsetud tiheda liiklusega.

Kliinikumi uue, Lunini tänava äärse sissepääsu bussipeatustest üks on viidud maja sissepääsust võimalikult kaugele, ehkki pidanuks asuma hoopis selle kõrval. Kui juhtisin ehituse ajal sellele vastavate linnamajandusametnike tähelepanu, siis ei paistnud see olevat kellegi asi.

Kliinikumi juurdepääsu võti ei peitu mitte pööretes Riia tänavalt, sest juba ammu sõidetakse sinna ka Viljandi ja Näituse tänava poolt. Küsimus on selles, et pole kergliiklusteid, mis võimaldaks kergemat ligipääsu mõnele protsendile külastajatest – asi seegi. Ja kõige olulisem oleks ikkagi senisest efektiivsemate ühistranspordiühenduste loomine.

Sarnaselt Lõunakeskust ja Prismat tasuta teenindavate regulaarsete bussidega peaks linn sisse seadma iga kümne minuti tagant väljuvad tasuta bussid kesklinna, raudteejaama ja Maarjamõisa vahele. Bussid peaks sõitma ümber haigla ja peatuma nii vana kui uue sissepääsu ees.

Tähtsaim eesmärk peab olema lahti saada autode ummikutest ning meelitada inimesi keskkonnasäästlikuma ühistranspordi kasuks otsustama. Vastasel juhul jäämegi Riia tänavat, aga võib-olla ka Puusepa ning Lunini tänavat üha laiemaks ehitama.

Tagasi üles