Klaaspärlimäng toob Tartusse nüüdis- ja klassikalise muusika tipud

Liisa-Lotta Veiken
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaaspärlimäng.
Klaaspärlimäng. Foto: Priit Mürk

6.–11. juulini peamiselt Tartu Jaani kirikus peetav muusikafestival Klaaspärlimäng toob lavale suurteoseid ja kammerlikke kooslusi enam kui kümne riigi muusikutelt. Nüüdis- ja klassikalist muusikat ühendaval sündmusel on kavas 13 kontserti.

Festivali kunstiline juht Peeter Vähi tõi seekord kavas olevatest kontsertidest esimesena välja «Hiroshima-Nagasaki», mis on kokku pandud meenutamaks 70 aastat tagust Jaapani aatomiõudust. «See kontsert on mitmes mõttes väga eriline, sest selle sümfooniliste teoste tsükli on komponeerinud kuus heliloojat. Eestis pole sellist asja kunagi koos teinud sedavõrd palju heliloojaid,» rääkis ta.

Vähi sõnul leiavad festivalil aset «Hiroshima-Nagasaki» kõigi osade esiettekanded ja kuna need on loonud eri autorid, siis mõjuvad need üksteise kõrval ka üpris omanäolisena. «Hiroshima ja Nagasaki teemast on raske rääkida, sest see on üks suurim tragöödia maailma ajaloos. Kogu see programm on loodud selle emotsiooni peale,» nentis Vähi.

Doris Kareva on selleks puhuks kirjutanud hulga haikusid, mis omakorda on inspireerinud kuut Eesti heliloojat looma sümfoonilist kompositsiooni elust, armastusest ja loomisest, samuti sõjast, surmast ja hävingust. «Põnevusega ootan, mis sellest välja tuleb. Kontserdil ühinevad muusika, inimhäälitsused, videopilt ja luule,» selgitas Vähi.

Seekordse Klaaspärlimängu esinejatest tõstis Vähi esile veel ansambli Mandel, mida saab kuulata reedel õhtul. Korraldaja sõnul on kollektiiv saanud nime väga erilise persooni, Robert Mandeli järgi. «See on ebatavaline koosseis, sest seal on koos sellised keskaja muusikainstrumendid nagu organistrum, tromba marina, fiidel ja klavitšembalo. Samas kasutatakse ka analoogsüntesaatorit."

Samuti soovitab Vähi Jaapani löökpilli-supervirtuoosi Kato Kuniko kontserti. Kuna võib arvata, et Tartus müüakse see nii või teisti välja, on korraldatud lisakontsert Tallinnas. «Kato Kuniko on üks väheseid, kes on festivalile kutsutud teist korda. Teeme seda vaid siis, kui kontsert on väga menukaks osutunud,» rääkis Vähi.

Kato Kuniko on tänavu festivalil Johan Sebastian Bachi ja Arvo Pärdi kavaga.

Kato Kuniko muudab muu hulgas eriliseks tõsiasi, et Arvo Pärt on heliloojana talle andnud oma spetsiaalse õnnistuse: Pärt lubab tal oma teoseid ümber seada. «Muide, Arvo Pärt on lubanud sellele kontserdile ka ise kohale tulla,» märkis Vähi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles