Kadunud maal legendaarsest rektor Parrotist lõi tema juubeliks särama

Ajal, mil G. F. Parroti portreed peeti teadmata kadunuks, kaunistas see üle poole sajandi USA-s ühe Saksamaalt holokausti eest põgenenud juudi perekonna kodu. Kui pere pärijad soovisid maali oksjonile panna, leidis kunstivahendaja Linda Larson seose maali ja Tartu ülikooli vahel. Nüüdseks on haruldaselt hästi säilinud maal restaureeritud. Foto: Margus Ansu / Kristjan Teedema

Taasavatud Tartu ülikooli esimese rektori sünniaastapäeva puhul avaneb võimalus näha restaureeritud maali, mille järgi on rektorit kujutatud kõigil hilisematel koopiatel ja Inglisilla bareljeefil.

Aasta tagasi suure ime läbi Tartusse jõudnud maal 19. sajandi alguse Tartu suurkujust Georg Friedrich Parrotist on puhastatud tumenenud lakikihist, pisikesed praod ja täkked parandatud ning uhiuue kiiskavkuldse raamiga ehitud. Restauraatorid kinnitavad esialgseid oletusi: maali autor on kuulus baltisaksa kunstnik Gerhard von Kügelgen. Vaata lühikesest videoklipist, kuidas maali taastati.

Just tänasest, mil Parroti sünnist möödub 250 aastat, on maal kõigile huvilistele kaheks kuuks vaatamiseks kõrvuti teiste ülikoolile kuuluvate portreedega, mille autor on samuti Kügelgen.

TÜ kunstimuuseumi kuraator Ingrid Sahk ning Kügelgeni maalid, mis tänasest vanas anatoomikumis huvilistele nähtavad on. Foto: Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Ka koht, kuhu maalid on üles seatud, on erakordne: äsja restaureeritud rotund Toomemäel vanas anatoomikumis, mis valmis just Parroti rektoriks oleku ajal, 1805. aastal.

Tartu ülikooli kunstimuuseumi kuraator Ingrid Sahk (pildil) rääkis, et teadaolevalt maalis Kügelgen esmalt Parroti portree Tartus siinsete üliõpilaste tellimusel ning tegi hiljem selle järgi kordusmaali.

Aasta tagasi ühe Ameerika kunstivahendaja kaudu Tartusse jõudnud maali tagant leitud tähiste järgi saab praegu kindlalt väita, et tegu on kordusmaaliga, mis pole sugugi vähemväärtuslik. Kui tudengite tellitud portree maalis Kügelgen 1803. aastal, siis korduse loomise aega pole teada, see võis valmida ka kunstniku surma eel, enne 1820. aastat.

Tartusse jõudnud maali ümbritses raam, mis polnud kindlasti originaal ja mille kohta eile näitust ette valmistanud Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Madis Liplap sõnas, et see oli päris hirmus.

Kunstikooli mööblidisaini ja restaureerimise eriala tudeng Tuuli Trikkant sai erakordse võimaluse teha oma lõputööks Parroti portreele uus raam. Selleks võttis ta eeskuju teistelt Kügelgeni maalidelt, mis Tartu ülikooli kogudes on.

«Ta särab praegu võibolla liigagi palju, aga kõik need raamid on alguses sellised olnud,» rääkis Ingrid Sahk detailirohkest raamist, mille tudeng kattis ehtsa kullaga.

Kunstikooli tudeng Tuuli Trikkant sai erakordse võimaluse teha oma lõputööks Parroti portreele uus raam.

Näitusel on vana anatoomikumi rotundis näha veel samast ajastust pärit Kügel­geni maale Weimari klassikutest Johann Wolfgang Goethest, Johann Gott­fried Herderist, Christoph Martin Wielandist ning ülikooli raamatukogu esimesest direktorist ja TÜ kunstimuuseumi rajajast professor Karl Morgensternist.

Lisaks vanas anatoomikumis üles seatud maalidele tähistab TÜ muuseum Parroti sünniaastapäeva ka toomkirikus asuvas näitusesaalis, kus on üles seatud elektri katseriistad, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti.

«See oli Venemaa kõige moodsam füüsikalabor,» rääkis TÜ muuseumi direktori kohuseid täitev Mairo Rääsk. 

Näitusel saab ka ise elektririistadele, küll nüüdisaegsetele, käe külge panna. «Oleme püüdnud olla võimalikult lihtsad selleks, et seda keerulist nähtust lastele ja noortele selgitada,» lisas Rääsk.

TÜ emeriitprofessori Raik-Hiio Mikelsaare initsiatiivil mälestatakse Parrotit täna ka Toomel Inglisillal, mida kaunistab kunagise rektori bareljeef. Kell 11.45 asetatakse sillale lilled ning kell 12 avatakse Kügelgeni maalide näitus.