/nginx/o/2017/07/04/6857093t1hc0b0.jpg)
Aasta eest kirjutas Tartu Postimees, et Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone kõrvale rajatakse tänavuseks kevadeks teemapark, kus tegutsevad käsitöökojad ja korraldatakse vabaõhukontserte ning saab käia perega piknikut pidamas. Ala muuseumi ja Raadi mõisasüdame vahel ongi korrastatud, kuid teemapargi valmimine on lükkunud tulevikku.
ERMi finantsjuht ning pikalt väliala projekti eest vedanud Rein Kinkar nentis, et teemapark on tõepoolest toppama jäänud ning selle põhjuseks on raha.
«Karm reaalsus on see, et peame arendama väliala omatulu varal, aga tänavu ei näe me sellist võimalust, et teemapargi käsitöökodade kallale asuda,» tõdes ta.
Just seitsme käsitööpaviljoni rajamine nõuab kõige suuremaid investeeringuid ning läheks kalkulatsioonide järgi maksma umbes 700 000 eurot. Seetõttu otsustati projekt jagada kaheks etapiks: esimene näeb ette nelja paviljoni ja kommunikatsioonide ning teine etapp kolme paviljoni väljaehitamist.
Siiski nõuaks ka esimene etapp 450 000 euro suurust investeeringut ning tänavu ERM seda endale lubada ei saa. Plaane seatakse sihiga, et ehituseks läheb järgmisel kevadel.
«Projektid on valmis, kinnitused ja ehitusluba on olemas, kuid selleks, et esimese etapiga algust teha, peaks meil tagataskus olema pool miljonit eurot,» nentis Kinkar.
Ta lisas, et käsitöömeistreid teemapargi edasilükkamine otse ei puuduta, kuna siduvaid eelkokkuleppeid kellegagi veel sõlmitud ei ole.
ERMi direktor Tõnis Lukas märkis, et kuigi omatulu laekumist prognoosides on muuseum olnud üsna täpne, siis sadade tuhandete eurode leidmine väliala jaoks pole kerge. «Aga peame hakkama saama ja läheme plaanitud asjadega edasi,» kinnitas ta.
Kui käsitööpaviljonid ja kontsertide korraldamiseks mõeldud välilava ootavad veel oma aega, siis omajagu on alal ikkagi ka ära tehtud, rõhutas Lukas. Kõige tähtsam on mõistagi see, et plaanitud kujul on ellu viidud maastikuehitusprojekt ise, kuid vaikselt tuleb alale ka elu.
Omavahenditest konserveeriti viinaköögi varemed, kus toimuvad teatrietendused ning mida renditakse välja mitmesugusteks üritusteks. Samuti peaks veel sel suvel avatama viie piknikupaviljoniga grilliala ning kõige väiksematele muuseumisõpradele mõeldes rajatakse laste mänguväljak. Lisaks plaanitakse lähikuudel välja puhastada üks allikakoht ning kaevata alale tiik.
Kevadel istutati välialale sada tamme ning nagu kinnitas haljastaja Ain Vellak, on need kõik ka kenasti kasvama läinud. Samuti on ühele maalapile rajatud 100 teraviljapeenra projekti raames kaheksa teraviljapeenart, kus kasvatatakse Jõgeval aretatud teravilja-, herne- ja oasorte.