/nginx/o/2017/07/02/6845763t1hcb52.jpg)
Kuigi väikelaste kõneprobleemid vajavad kiiret abi, et laps kooli minnes hätta ei jääks, kippusid Tartus tekkima järjekorrad lasteaedade tasandusrühmadesse, kus mudilastega tegeleb iga päev logopeed. Augustist leeveneb see karjuv vajadus tunduvalt.
Kõneravi vajavate laste rühmi tuleb kõvasti juurde
4. juuli 2017, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni oli Tartu linna lasteaedades tasandusrühmi 108 lapsele. Uuest lasteaia-aastast avab nii Krõlli kui Tähtvere lasteaed kumbki ühe uue tasandusrühma ning esimest korda hakkab laste kõneprobleemidega tegelema ka üks eralasteaed.
Tavarühmast palju väiksemas tasandusrühmas võib käia kuni 12 last, seega lisandub Tartusse 48 uut kohta logopeedilist abi vajavatele lastele.
Uus eralasteaed seab end sisse kunagise Forseliuse keskuse majas, kus varem tegutses lastehoid Väike Karu, ent mille tegevuse võttis läinud aastal üle Tartu linn.
Linna peetud lasteaed kolis sellest majast välja läinud reedel ja kohe hakkas teisel korrusel ümberkorraldustega pihta uue KENE eralasteaia omanik Triin Nõmmistu, kes on erivajadustega laste õpetamiseks sobilikke ruume otsinud Tartusse juba viis aastat.
Ammune plaan
«Kuna olen ise lasteaias töötanud, siis on kõnehäirega ja hüperaktiivsed lapsed mul väga hinge peal,» rääkis Nõmmistu. Kui Tartu linna lastel on siiski mingigi võimalus vajaduse korral erirühma pääseda, siis linna lähiümbruse valdade lasteaedades selliseid rühmi polegi. Seega pakub Nõmmistu uus lasteaed lahendust ka linnast väljas elavatele peredele.
Ka lapsevanemale on õppemaks suurem kui tavalises lasteaias või -hoius: 119 eurot kuus.
«Räägime valdadega läbi, et nende elanikud ei peaks ennast selle pärast Tartusse sisse kirjutama, et saada lapsele kohta tasandusrühmas,» sõnas Nõmmistu.
Nimelt on selline eriline õpe tunduvalt kallim kui tavarühmas. Tartu linn on andnud Nõmmistule nõusoleku, et tasandusrühma kohta toetab linn 400 euroga kuus, samal ajal eralasteaia tavarühma toetus linnalt on 200 eurot.
Samuti on lapsevanemale õppemaks suurem kui tavalises lasteaias või -hoius: 119 eurot kuus. See tähendab aga, et peale abiõpetaja ja õpetaja on iga päev lastega rühmas ka logopeed. Nõmmistu unistus on, et iga laps saaks endale isikliku arengukava, mille järgi just tema kõneprobleeme lahendatakse. Lisaks alustab uus lasteaed koostööd teraapiakoertega.
Komisjon otsustab
Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts tervitab uue lasteaia lisandumist rõõmuga. Nimelt just Rajaleidja kaudu saavad kõneprobleemidega lapsed nõustamiskomisjoni otsusega suunamise tasandusrühma.
Tatunts rääkis, et nõustamiskomisjon suunab igal aastal kogu Tartumaal tasandusrühma umbes 90 last, neist oma 70 on linnalapsed. Ent isegi kui praegu, suvel, on linna lasteaedades neile mudilastele vabu kohti, siis õppeaasta keskel kipub neist kohtadest siiski puudus olema.
Tartumaa valdadest pärit lastel polnud seni aga muud võimalust kui jätkata tava- või sobitusrühmas, ent komisjoni soovitusel pidi lasteaed tagama lapsele tavalisest suurema logopeedilise abi.
«Erirühmad on aga suurepärane võimalus lapse arengu toetamiseks,» sõnas Tatunts. Ta lisas, et lõpliku valiku, millisesse lasteaeda ja rühma laps panna, teeb siiski vanem.
Triin Nõmmistu on mõelnud ka sellele, et kui pere mitmest lasteaialapsest vajab erilist abi vaid üks, ei peaks lapsed erinevates lasteaedades käima. Selleks tuleb KENEsse ka üks liitrühm 18 lapsele.
Nõmmistu selgitas, et peale selle, et lasteaia nime sisse on peidetud tema enda laste Kevini ja Jane nimed, on KENE ka lühend lasteaia olulisimatest väärtustest: koostöövalmis, eriline, nutikas ja empaatiline.