/nginx/o/2017/06/29/6828117t1h23a6.jpg)
Ootamatult lahkus 25. juunil Eesti zooloog ning Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Ants-Johannes Martin, keda ümberkaudsed kutsusid tema huvi ja tegevusala tõttu sipelgavanaks.
Suri sipelgauurija Ants-Johannes Martin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin sündis 21. augustil 1946 Mäetaguse vallas, lõpetas Kohtla-Järve V keskkooli ja Tartu ülikooli bioloogia-zooloogia erialal. Ta täiendas end Aarhusi ülikoolis Taanis ning asus doktorantuuri toonases Eesti põllumajanduse akadeemias, kus kaitses doktoriväitekirja 2000. aastal. Aastatel 1971–1992 töötas ta teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudis vaneminseneri ja teadurina. Hiljem maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis.
Lisaks teistele elualadele huvitas Martinit sipelgate, eelkõige laanekuklaste uurimine. Aastal 1977 asutas ta koos Vambola Maavaraga Põlvamaal Akste metsakuklaste looduskaitseala. Enne veel rajasid nad nad kahele metsakvartalile laanekuklase 24 pesast koosneva asurkonna, millest nüüd on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond.
Martini käest küsiti alati nõu, kui keegi oli mõne sipelgaliigiga kimpus. Ka aitas ta laanekuklasi ära kolida näiteks lageraie eest.