Uus arengukava ei näe tulevikku (1)

, Tartu linnavolikogu liige (valimisliit Vabakund) ja kaheksa lapse vanaisa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Eelmisest Tartu linna arengukavast olid välja jäänud lasteaiad. Olen sellele veidrale tõsiasjale korduvalt tähelepanu juhtinud, sealhulgas tänavu 9. veebruaril toimunud haridusvaldkonna arutelul. Ometi pole sellest seni mingit kasu olnud.

Aastaid 2018–2025 silmas pidava järgmise arengukava eelnõusse pole sisse kirjutatud ühtki perspektiivset tegevust, mis rõhuks lasteaedade ja lastehoidude arengule – hoolimata sellest, et just lastele tugineb meie tulevik.

Võrdluseks olgu öeldud, et samal ajal planeeritakse turismivaldkonna edendamiseks üle 20 erisuguse tegevuse. Siit ei saa järeldada muud kui seda, et Tartut praegu tüürivad inimesed on seadnud eesmärgiks meie linnast kujundada eeskätt turismikeskus. Miks? On ju teada, et piirkondades, mille majanduselu on orienteeritud peaasjalikult rändurite ja puhkajate vastuvõtmisele, on töötasud keskmiselt madalamad. Ma ei väida, et turismiga ei peaks tegelema, aga usun, et selle pimesi eelisarendamine pigem pärsib piirkonna arengut tervikuna.

Uues arengukavas on ka asjalikke ettepanekuid, kuid kahjuks jäävad need valdavalt loosungite tasemele. Nii näiteks on juttu tervisliku eluviisi soosimisest, kuid seejuures räägitakse ainult liikumisharrastusest. Sõnagi pole juttu tervislikust toitumisest, korralikust unest ja teistest tervislike eluviisidega lahutamatult kokku käivatest komponentidest.

Tagatipuks pole juttu tehtud isegi mitte sellest, kuidas muuta jalgsi liikumine senisest meeldivamaks. Aga peaks tegema, sest kuigi 40 protsenti tartlastest käib juba niigi jala, on senises linnaplaneerimises olnud ikka autod esiplaanil ja meil on võtta küllalt näiteid, kus jalakäijad on pidanud minema ringiga, samal ajal kui auto ja jalgrattaga saab otse.

Uues arengukavas on ka asjalikke ettepanekuid, kuid kahjuks jäävad need valdavalt loosungite tasemele.

Lasteaedade teema arengukavast välja jätmise ainus loogiline põhjendus oleks asjaolu, kui selles valdkonnas oleks kõik juba sada protsenti korras. Aga ei ole. Kahjuks eksisteerivad meil endiselt ebaseaduslikud järjekorrad lastesõimedes ja mitme lasteaiahoone tehniline olukord ei vasta nõuetele.

Lasteaiaõpetajad ootavad pikisilmi töötasu tõusu, kuid tegevuses aastateks 2018–2025 on palgatõus selge sõnaga ette nähtud vaid linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas ja selle allasutustes.

Praegu on veel tegemist üksnes eelnõuga, aga kui just imet ei juhtu, siis võib arvata, et just sellisena võetakse see ka vastu, sest koalitsioon on selle juba heaks kiitnud.

Ja veel: ilmselt ei üllata kedagi, et Reformierakonna suur lubadus järgmisteks valimisteks (kultuurikeskuse ehitamine südalinna – toim) on Tartu arengukavas juba sees, kuid seal pole ühtki tegevust linna juhtimise tõhustamiseks ja linna võlakoormuse vähendamiseks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles