Fotod: Tartus avati teinegi külmajaam

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aasta ja üks kuu tagasi kutsus Fortum Tartu tähtsad isikud Turu tänavale, et avada Baltimaade esimene külmajaam. Täna oli põhjust taas klaase kokku lüüa, sedapuhku Aardla tänava lõpus asuva katlamaja juures, kus alustas tööd teinegi ülikoolilinna kaugjahutusjaam.

Kui kesklinna külmajaam on 13-megavatine ning maa alla rajati 1,6-kilomeetrine kaugjahutusvõrk, siis Aardla külmajaama võimsuseks on 5,4 megavatti ning jahutusvõrk on 1,3 kilomeetri pikkune. Tõsi, vastavalt uute klientide liitumisele saab võimsust suurendada kuni 9,2 megavatini. Aardla külmajaama rajamine läks maksma umbes 3,5 miljonit eurot.

Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots tõdes Aardla jaama avamisel, et arengud linna energeetikavallas on olnud väga kiired ning selle üle on neil põhust uhkust tunda. «Tartu on heade mõtete linn, kuid ta on ka heade teostuste linn,» kiitis Külaots.

Ta lisas, et kuigi kaugjahutus moodustab linna energiasüsteemist väikse osa, täiendab see kogu süsteemi väga hästi. Praegu on uue külmajaama suurimaks kliendiks jõudsalt laienenud Lõunakeskus.

Avamisel võtsid ka sõna Fortum Tartu nõukogu esimees Johan Mikael Lemström ning Tartu linnapea Urmas Klaas, kes mõlemad avaldasid rahulolu linna ja ettevõtte hea koostöö üle. Klaas kiitis Fortumi tarku investeeringuid, kuna kaugjahutusest huvituvaid suuri kliente tuleb järjest juurde. Lisaks rõhutas ta, et nii sooja kui ka külma tootmisel on ettevõte astunud jõulisi samme, et Tartu ökoloogiline jalajälg oleks järjest väiksem.

Lemström tõi aga omalt poolt välja, et Tartus tehtut osatakse hinnata ka suurkorporatsiooni siseselt – viimasel aastagalal pärjati Taaralinna külmajaam Fortumi aasta projekti tiitliga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles