Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kiire internet liigub tasapisi metsatalude poole

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Võrtsjärve ääres Kiviranna puhkemaja pidav Jaanika Kaljuvee vajab internetti nii tööks kui ka meelelahutuseks. Praegune ühendus ei taga talle selleks piisavat andmeside kiirust ja mahtu. | FOTO: Kristjan Teedema

​Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk algatas koostöös vallavalitsustega Tartu-, Võru-, Põlva- ja Valgamaal projekti «Internet koju», mis peaks vähemalt 90 protsendile sealsetele soovijatele looma taskukohase võimaluse saada fiiberoptilise sidevõrgu kaudu oma tuppa kauaoodatud kiire internet.

Lohus ei levi

Sel aastal valmistatakse projekti ette ning uued ühendused peavad toimima hakkama hiljemalt kolme aasta pärast.

Tartumaal Rannu vallas elav Margo Ratassepp on üks neist, kelle majja pole kiire internet seni jõudnud.

Praegu kasutab ta ühe suure telekommunikatsioonifirma pakutavat mobiilset internetti, mis väidetavalt kipub sombuste ilmadega ja eriti nädalavahetuseti alatasa hanguma.

Et Ratassepa elukoht paikneb teeäärses lohus, on seal raskusi isegi helistamisega, rääkimata teistest argistest toimingutest, nagu näiteks veebipõhised maksed.

«Veebileht võib küll lahti tulla, aga edasi sealt ei pääse,» kirjeldas ta.

Seepärast teeb Ratassepp enamiku rahalistest tehingutest Elvas töö juures. «Olen pidanud ka spetsiaalselt kiireloomuliste maksete tõttu tööle sõitma. Ega see hea ole, tahaks ikka kodus isiklikud asjad aetud saada.»

Võrtsjärve kaldal, Tartu-Viljandi maantee vahetus ligiduses asuva Kiviranna puhkemaja perenaine Jaanika Kaljuvee rääkis omakorda, et tavakasutajana oleks tal huvi vaadata näiteks Youtube'i vahendusel kontsertide salvestisi, kuid praegu pole see võimalik, sest enamasti kiilub pilt mõne aja möödudes kinni.

«Siis ajab ikka hinge täis küll,» nentis ta.

Ühtlasi on Kaljuveel parema interneti järele vajadus äri tõttu. Esiteks teeb ta tööd arvutiga. Teiseks soovivad võrgule ligi pääseda tema puhkemaja kliendid.

«Pidevalt on tulijate üks esimesi küsimusi, kuidas wifisse saab,» kirjeldas Kaljuvee.

Et omapäi internetivõrgu väljaehitamine on väga kulukas, esitasid nii Ratassepp kui ka Kaljuvee hiljuti Eesti Andmesidevõrgu algatatud uue projektiga «Internet koju» liitumise avalduse. Selle mõte on viia kiire internet just hajaasustusega kohtadesse.

Uus lootus

Projekti eestvedaja Raivo Tammiksaar rääkis, et andmeside edastamiseks maale kasutatakse valguskaablit ka praegu, kuid enamasti jääb operaatori ja lõpptarbija vahele siiski mobiilne ühendus ehk õhulevi, mille andmemaht ja kiirus on piiratud.

See-eest kaabli kaudu saab mahtu ja kiirust kasvatada nii suureks kui vaja. Projektijuht rõhutas muu hulgas, et valguskaabel on kõige kiirem andmeside edastamise viis, mis on välja mõeldud, ja oletas, et see jääb kasutusse veel mitmeks kümnendiks.

Eesti riik toetab sidevõrkude rajamist 2018. ja 2019. aastal ligi 20 miljoni euroga. Seda on siiski liiga vähe, et kogu maa katta. «Tõenäoliselt peab puudu jääv raha tulema laenudest või kohalike omavalitsuste kaasfinantseeringutest,» jätkas Tammiksaar.

See, kui kaugele metsade või rabade vahele on võimalik kaablit vedada, sõltub projektijuhi sõnul konkreetse lõigu ehituskulust ning vallavalitsuse võimest ettevõtmist toetada. «90 protsenti Eestist saame tõenäoliselt ikkagi ära katta,» pakkus ta.

Praeguse plaani kohaselt läheb majapidamise valguskaabliga ühendamine Tammiksaare sõnul kõnealuse projekti raames ühele omanikule maksma kuni 150 eurot. Selleks peab maakonna peale leiduma vähemalt 5000 liitumishuvilist.

«Internet koju»

  • Projekt puudutab Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaad.
  • Liitumisavaldusi saab esitada tänavu 31. augustini.
  • Avalduse esitamine kohustab projektis osalema.
  • Praeguse plaani kohaselt läheb liitumine ühele majapidamisele maksma kuni 150 eurot.
Tagasi üles