/nginx/o/2017/06/19/6799559t1h8373.jpg)
Tartu ülikoolile vajalike hoonete rajamiseks koostab Tartu linn Ravila 14a, 14b ja 14c krundi detailplaneeringut. Uue keemiahoone ja füüsikahoone naabrusesse saaks planeeringu kohaselt rajada terve põllutäie linnakut, mille keskel on park.
Kaks vaidlust saadavad Maarjamõisa välja tuleviku kava (1)
20. juuni 2017, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel on siiski kinnitanud, et lähitulevikus ülikoolil seal arendusplaane pole. Järgmine suurehitus on kavas hoopiski Emajõe kaldale, kuhu senise majandusteaduskonna maja asemele kerkib IT-hoone.
Muu ilm näitab teed
Nagu osutas abilinnapea Jarno Laur, on planeeringu avalikustamise järel üles jäänud kaks vaidlust. Esimene tõukub tuntud linnaplaneerija Mart Hiobi seisukohast.
Vaidluse põhjus on Hiobi veendumus, et Tartu ülikooli asutuste viimine kesklinnast välja kahjustab nii ülikooli kui ka Tartu linna, nõrgestades mõlema konkurentsivõimet nii riigisiseses kui ka rahvusvahelises aspektis.
«Ülikooli asutuste kesklinnast ärakolimise tulemusel halvenevad võimalused interdistsiplinaarsete uurimismeeskondade loomiseks ning kaob teadusloomeks hädavajalik sotsiaalne toetusvõrgustik,» põhjendas Hiob.
«Tartu linn nõrgeneb, sest kesklinnast kaovad olulised töökohad. Maarjamõisa väli on ka majanduslikult ebaõnnestunud valik ülikooli asutustele, sest seal puuduvad korralik ligipääs ja teenused, mis suurendab autokasutust ja sellega seotud kulusid,» leidis ta.
Hiob leiab, et ülikooli õppe- ja teadushooned tuleb tuua tagasi kesklinna ning ta osutab, et sellise arengu on läbi teinud paljud lääneriikide ülikoolid.
Ta nentis, et planeeringut tehakse lähikümnendite perspektiivis, mistõttu ei ole probleem seegi, et füüsika- ja keemiahoone on üsna uued.
Teine vaidlus, nagu abilinnapea Laur nentis, puudutab elanike muret valgustustingimuste halvenemise pärast.
Linn ei arvestanud palvet nihutada planeeritud hooned tänavast kaugemale ja kavandada madalam hoonestus. Erinevalt varasemast eskiislahendusest on uues detailplaneeringus ette nähtud kaherealine puuallee ning ehitusjoont on mõnevõrra edasi lükatud.
Kuid arvestades Viljandi maantee äärde kavandatava hoonestuse suuri gabariite, häirib suurejooneline hoonestus igapäevast elu praegusega võrreldes olulisel määral, on sealsed elanikud linnale edastanud.
Kavandatav hoonestus on kolm-neli korda kõrgem kui teisel pool teed olevad väikeelamud, ning ehitis ulatub piki tänavat üle viie väikeelamumaa krundi.
Linn seda vastuväidet ei arvestanud.
Uus Konsum?
Planeeringualale on kavas rajada nii elamispindu kui ka kauplus. Tartu tarbijate kooperatiivi juhataja Tarmo Punger kinnitas huvi seal poodi pidada, sest praegu rendiruumides tegutsev Veeriku Konsum pole parimates võimalikes tingimustes.
Kui TTK seal poe teha saaks, oleks see umbes 1500-ruutmeetrise müügipinnaga Konsum, nagu on Lembitu Konsum või Ujula Konsum.
