Müüjad ei kiirusta uuenevas turuhoones jätkama, kui kõik hinnad pole selged (1)

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi juba pensioniikka jõudnud Kaja Hõbe ja homme pensionile jääv Jaak Hõbe ei plaani veel jalgu seinale visata, ei taha nad edasi teha 25 aastat kestnud tööd turuhoone lihaletis. Pärast renoveerimist kerkivad rendihinnad seaks nende sissetuleku löögi alla.
Kuigi juba pensioniikka jõudnud Kaja Hõbe ja homme pensionile jääv Jaak Hõbe ei plaani veel jalgu seinale visata, ei taha nad edasi teha 25 aastat kestnud tööd turuhoone lihaletis. Pärast renoveerimist kerkivad rendihinnad seaks nende sissetuleku löögi alla. Foto: Kristjan Teedema

Ei enam, on 25 aastat Tartu turuhoones lihakraami müünud abielupaar Jaak ja Kaja Hõbe üsnagi kindlad, et selle nädala reede jääb turul nende viimaseks kauplemispäevaks.

Jaanilaupäeval on turuhoone viimast päeva lahti ning avab uksed alles septembri lõpus pärast põhjalikku uuenduskuuri. Siis aga muutub kõik nii ostjate kui ka müüjate jaoks ning Jaak ja Kaja Hõbe on kindlad, et ei taha enam uuenenud turuhoones tööd jätkata.

Üks põhjus on paratamatu – väsimus. Kaja Hõbe on juba pensionär, abikaasa Jaagu pension hakkab jooksma homme, kuid mõlemad plaanivad siiski pensioni kõrvalt uue tööotsa leida. Nad on üsna kindlad, et uuenenud turul kauplemine muutub müüjatele senisest tunduvalt kallimaks, ja see neile ei sobi.

Kuuldes, et nende tulevikuplaanide vastu tunneb huvi ajaleht, kutsus Kaja Hõbe kärmelt ka kõrvalleti müüja ajakirjaniku jutule. Sest neil, lihamüüjatel, on kõigil sama mure.

Nagu paljud teised Tartu turuhoone lihamüüjad, on Jaak Hõbe kõik need aastad ise kohapeal liha raiunud. Nende kõrvalletis paikneva OÜ Avel omanik Anneli Kiivits on raieteenust aga Tartu turu liharaiujalt ostnud.

Palju maksab?

Septembrist annab Tartu turg aga raieruumi OÜ Ranex Grupp käsutusse. See tähendab, et müüjatel tuleb edaspidi lihakehade tükeldamise eest maksta Ranexile, ent kuigi juba nädal aega on turu ja kauplejate vahel uusi eellepinguid sõlmitud, ei tea müüjad siiani, kui kalliks liharaiumine ikkagi läheb.

Anneli Kiivits kurtis eile ennelõunal, et paari tunni pärast tuleb tal anda allkiri lepingule, millega ta kinnitaks oma soovi sügisel turul kauplemist jätkata, lisaks soovib OÜ Tartu Turg temalt kinnituseks ettemaksu.

Tahes-tahtmata peab uute rendihindadega tõusma ka kauba hind, tõdes Anneli Kiivits.

«Kas riskin, panen raha magama ja jään siis ootama, millised need hinnad ikkagi tulevad?» oli Kiivits nõutu.

Lisaks on Anneli Kiivitsal, kelle müügilett jääb kohe turuhoone peaukse ette, mure, et kõige magusamast kohast jääb ta renoveerimise järel ilma. Seal hakatakse müüma pagaritooteid. Ülejäänud letid, mis jäävad turuhoone peamisele käiguteele, annab turg rendile aga õige soolase hinnaga ning need on juba välja jagatud. «Äkki oleksin mina ka nõus 1,5-kordset hinda maksma, miks minule seda ei pakutud?» küsis Kiivits.

ASi Tartu Turg tegevjuht Ivo Tombak tõdes, et turuhoone uuenemise tõttu levib kõiksuguseid kuulujutte ning nii palju, kui neist tema kõrvu on jõudnud, pole neist enamikul alust.

Tõsi, raieruumi annab turg tõesti Ranexile rendile. Kelle käsutusse ruum anda, otsustati Tombaku sõnul selle järgi, kes suudaks seda teenust pakkuda.

Uue liharaiuja hinnakirjast rääkides lubas Tombak, et rendilepingus on nõue säilitada esimese aasta jooksul samad hinnad, mille eest Tartu turu palgal olevad liharaiujad seni liha tükeldasid. Kui Ranex plaanib hindu tõsta, peab ta selle Tombaku sõnul ASiga Tartu Turg kooskõlastama.

«Loomulikult ei saa seal olla ebamääraselt suurt hinnatõusu,» vastas Tombak küsimusele, mille järgi turg plaanib hinnata, kas Ranex küsib lihamüüjatelt ikka mõistlikku tasu. «Liharaieteenus ongi eelkõige väiksemate kauplejate pärast, et turule ei tuleks ainult suured tööstused.»

Tombak lisas, et liharaiumisruumi tuleb veel neli kohta, kus müüjad saavad siiski soovi korral ka ise oma kaupa tükeldada.

«Iga asi, mis muutub, on loomulikult keeruline ja võib tunduda alguses harjumatu ja ülesaamatu,» tõdes Tombak.

Kõige magusamate müügilettide välja üürimise kohta rääkis Tombak, et veebruaris-märtsis teavitati muutustest kõiki kauplejaid ning igaühel oli võimalus anda teada soovist neid lette üürile võtta. Tõsi, siis polnud veel hinnakiri paigas.

Paremad kohad kallimad

Kui külmleti meeter maksab ühes kuus praegu 133 eurot ilma käibemaksuta, siis sügisest on uus hind 155 eurot. 

Peamiste liikumisteede äärde jäävatele lettidele lisandub aga asukoha koefitsient, nii et seal võib ühe meetri rendihind küündida 233 euroni.

Anneli Kiivits tõdes, et tahes-tahtmata peab uute rendihindadega tõusma ka kauba hind. «Aga kes on meie põhi-kliendid? Pensionärid ja noored emad,» viitas ta ostjate hinnatundlikkusele.

Eile pärastlõunaks oli Kiivitsal siiski uue müügipinna eelleping sõlmitud ning nädala jooksul tuleb tal tasuda ka ligi tuhandeeurone ettemaks. 

Ta sõnas, et ei raatsi 24 aastat tehtud tööle päeva pealt joont alla tõmmata. Ometigi ei saanud ta eile teada, kui palju tuleb tal edaspidi hakata liharaiumise eest maksma. Selle hinna lubas Ranex talle lähipäevil teatada.

Turuhoones kauplemisest on loobunud ka Jampo seakasvatus, mille üks omanikke Eeva Kõomägi sõnas, et ettevõte läheb müüki.

Turuhoone uuenduskuur

  • Tartu turuhoone on remondis 24. juunist kuni septembrikuu lõpuni.
  • Suveks kolivad köögiviljamüüjad avaturule. Muist lihamüüjaist saab jätkata kauplemist avaturul asuvas turuhallis, osa jääb kolmeks kuuks sundpuhkusele.
  • Turuhoone renoveerimise hanke võitis OÜ Embach Ehitus, kes tegi pakkumuse summas 1,84 miljonit eurot koos oma emaettevõttega AS Nordecon. Koos seadmete ja inventari ostu ja paigaldusega kulub turuhoone uuendamiseks kokku oma 2,5 miljonit eurot.
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles