Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raadile rehvimäed kuhjanud ettevõte seisab pankroti lävel. Mis saab edasi?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Väike osake Raadil kõrguvatest rehvimägedest. Kokku on seal tuhandeid tonne vanarehve. | FOTO: Keskkonnainspektsioon

Mullu detsembris kutsus keskkonnainspektsioon meedia esindajad kunagise Raadi sõjaväelennuvälja serva kuhjatud rehvimägede juurde, et anda pidulikult teada umbes 14 000 tonni vanarehvide ümbertöötamise asendustäitmise esimese etapi algusest. Veebruari lõpuks sai 1635 tonni rehve 300 000 euro eest käideldud, ent seejärel algasid kohtuvaidlused.

Rehvid on aastate jooksul platsile kuhjanud OÜ Rubronic, kes aga rehvide käitlemisega toime ei tulnud ja sestap võetigi ette asendustäitmine.

Kuna kaasvastutajatena näeb riik ka Kuusakoskit ja Rehviringlust, kes Rubronicule vanarehve üle andsid, teatati kohe asendustäitmise alguses, et kõik kulud nõutakse Rubronicult, Kuusakoskilt ja Rehviringluselt välja.

Kaks viimast polnud sellega nõus ning keskkonnainspektsiooni ettekirjutused vaidlustati kohtus. Tartu maakohus algatas aga 12. juunil Rubronicu pankrotimenetluse.

Süüdi bürokraatia?

Rubronicu juhatuse liige Timo Lauri selgitas, et pankrotimenetluse alustamise avaldus esitati seetõttu, et ettevõte on maksevõimetu. Selle põhjus on, et töödeldud vanadele rehvidele ei leitud turgu, kusjuures suur kivi visatakse keskkonnaameti kapsaaeda.

«Oma ärimudelis nägime ette rehvide ümbertöötamist kummigraanuliks, millest on võimalik valmistada uusi tooteid, näiteks mänguväljakute kummimatte ning jalgpalli kunstmuruväljakute pehmenduspuru. Toodetud graanuleid turustasime nii Eestis kui lähiriikides,» rääkis Lauri.

Hädad algasid aga siis, kui keskkonnaamet leidis, et see ümbertöötatud materjal on endiselt jääde ning seda tohib edasi anda ainult jäätmeloaga ettevõtetele.

Kuna kummimattide tootjad ning kunstmuruväljakute ehitajad polnud nõus jäätmeluba taotlema, tekkis Rubronicul olukord, kus nende väitel polnud graanuleid enam võimalik kusagile turustada.

«Samal ajal imporditi vä­­lisriikidest kummigraanulit jäätmeluba mitteomavatele ettevõtetele ilma ühegi küsimuseta,» lisas Lauri. Rubronicule on määranud trahve nii keskkonnainspektsioon kui ka päästeamet, need on ettevõttel aga tasumata. Selleks pole lihtsalt vahendeid, kuna nad ei saanud oma toodet enam turustada, kordas Lauri.

Mis vanarehvidest edasi saab, ei osanud Timo Lauri käimasolevate kohtumenetluste tõttu kommenteerida. «Rubronicul olid olemas vastavad seadmed ning kliendid rehvide töötlemiseks, kuid Eesti Vabariigi bürokraatia tõttu polnud see kahjuks võimalik,» teatas Lauri.

Lubade olemasolu korral saab vanarehve ajutiselt ladustada, kuid vaja oleks selget lahendust, rõhutas Tartu vallavanem Aivar Soop.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu märkis, et esmane lahend inspektsiooni ning Kuusakoski ja Rehviringluse vahelises kohtuvaidluses tuleb 27. juunil ning sellest sõltub edasine tegevus.

Samas nentis Avarsalu, et hoolimata esimese astme otsusest on tõenäoliselt nii riik kui ka vastutajad valmis minema ja vaidlema ka teised kohtuastmed läbi.

«Kõige negatiivsem oleks see, kui kohtu arvates tootjavastutus sellisel kujul, nagu seaduseandja seda on mõelnud, ei kehti. Sellisel juhul jäävad vanad rehvid maaomanike, ehk osaliselt Tartu valla ja osaliselt riigi mureks,» lisas Avarsalu.

Lahendust ei paista

Tartu vallavanem Aivar Soop tõdes, et Raadi rehvisaagal hoitakse silma peal ning kogu lugu teeb neid mõistagi murelikuks.

Samas on Soobi sõnul tegemist märksa laiema probleemistikuga, mille tuum on see, et riik pole konkreetselt paika pannud, kuidas tuleks vanarehve käidelda.

«Jah, neid saab lubade olemasolu korral ajutiselt ladustada, kuid vaja oleks selget lahendust,» märkis Soop.

Kui aga Tartu vald tõepoolest peaks ühel hetkel seisma fakti ees, et tuleb hakata endal neid rehvimägesid likvideerima, oleks Soobi tõdemusel olukord täpselt sama, nagu praegu: riigilt või keskkonnainvesteeringute keskuselt taotletakse raha ning rehvid viiakse ajutise ladustamise sildi all kusagile mujale järgmisesse hunnikusse. «Aga see ei ole ju lahendus,» nentis Soop.

Tagasi üles