Aastane Kvartal on oma koha leidnud

, Tartu Postimehe suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigrid Piir (vasakul), Kaire Krevald ja Teele Tamme on olnud algusest peale Kvartali ostukeskuse sünni ja sissetöötamise juures ning lubavad edaspidigi vaeva näha, et asutus värskena mõjuks.
Sigrid Piir (vasakul), Kaire Krevald ja Teele Tamme on olnud algusest peale Kvartali ostukeskuse sünni ja sissetöötamise juures ning lubavad edaspidigi vaeva näha, et asutus värskena mõjuks. Foto: Sille Annuk

​Ehkki Kvartali ostukeskuse avamine aasta tagasi laiendas Tartu südalinnas märgatavalt ostjate valikuvõimalusi, pole naabruses tegutsevate konkurentide väitel nende käsi seni kehvemini käima hakanud. Pigem räägitakse vastastikku loodavast sünergiast.

Keskuse omanikfirma TTK Investeeringud juhatuse liige Kaire Krevald avaldas veendumust, et Kvartal muutis kesklinna kaubanduspiirkonna varasemast terviklikumaks. Ühtlasi kinnitavad uuringud, et kolm kõrvuti asetsevat kaubamaja ei röövi üksteiselt kliente, vaid pigem loovad vastastikku lisandväärtust. Lühidalt öeldes käivad paljud ostlejad tihti kõik kolm järjest läbi ega eelista üht teistele.

Tartu kaubamaja tegevjuht Katre Plaan tõi välja, et pärast Kvartali avamist pole nende käive kuigi palju muutunud, vaid keldrikorrusel asuva toidukaupluse läbimüüki iseloomustavates arvudes on näha väikest langust. 

Teisalt on moe- ja ilutoodete käive kaubamajas kasvanud ning ka söögikohtadel läheb hästi. Plaani väitel on nende majas keskmine ostusumma koguni kümne protsendi võrra kosunud.

Tartu Postimehel ei õnnestunud eile saada värsket hinnangut Tasku keskuse viimase aja käekäigu kohta, sest kõik selle asutuse kõneisikud viibisid puhkusel. Küll aga nentis Tasku juht Veiko Keerberg kaks kuud tagasi toimetusega suheldes, et Kvartali avamine tõi neile kliente pigem juurde.

Pidevas muutumises

Kuigi tartlased on Kvartaliga juba ammu harjunud, pole see tegelikult veel täiesti valmis. Eelmise suve hakul avati vaid 60 protsenti kõigist sinna mahtuvatest poodidest ning nüüdseks on neid järk-järgult juurde tulnud. Samuti avasid mullu detsembris uksed spaa ja hotell ning järjest on ülemistel korrustel valminud värskeid bürooruume.

«Oleme nagu Tallinna linn, mis kunagi päris valmis ei saa,» sõnas Kaire Krevald. «Tegelikult peabki kogu aeg natuke muutuma, sest ka klientide vajadused ja ootused muutuvad,» sõnas ta.

Lähiajalgi on oodata Kvartalis mitmeid uuendusi. Nii näiteks valmib juuni lõpus Tradehouse’i ilukaubamaja ning suve teises pooles avab oma esinduse uksed lasterõivaste müüja N-Trend. Sügiseks on kavandatud ka Qvalitase arstikeskuse avapidu. 

Rohkem toidukohti

Ühtlasi tahavad Kvartali juhid oma katuse alla meelitada veel mõne toidukoha. Et praegu on kõik keskuse kaubanduspinnad välja renditud, saab see ilmselt juhtuda mõne olemasoleva äri arvelt, aga Krevaldi sõnul ongi see suurtes kaubanduskeskustes tavaline, et aastas vahetub keskmiselt viis protsenti üürnikest.

21 000-ruutmeetrise kaubanduspinna ja ligi tuhande töötajaga Kvartalit on seni külastanud iga päev keskmiselt 20 000 inimest. Seejuures on keskuse käive endiselt tõusulainel.

Kvartalit on seni külastanud iga päev keskmiselt 20 000 inimest. Seejuures on keskuse käive endiselt tõusulainel.

Senisest kogemusest peab Kaire Krevald kõige positiivsemaks üllatuseks V Spa tekke- ja edulugu. Algul plaaniti Kvartalisse rajada väike päevaspaa, kuid see idee sai meediast läbi käies ootamatult palju head tagasisidet, mistõttu võeti asi märksa suuremalt ette. Pea 4000-ruutmeetrisest V Spast kujunes kiiresti tähtis Tartu meelelahutuskoht, mida külastavad sageli ka naaberriikide elanikud.

Teiseks tõstis Krevald esile asjaolu, et nende juures kauplev Maksimarket on muutnud iga päev kesklinnas toimetavate tartlaste toidukaupade ostmise harjumusi. 

«Varem nii laia valikuga toidukauplust selles piirkonnas polnud ja pigem tehti mugavusoste. Kui varem tuli kesklinna elanikul meelde, et tal on koju pakki kohupiima vaja, ostis ta selle küll ruttu lähimast poest ära, aga suurteks ostudeks sõideti pigem ikka kaugemale. Nüüd seda enam tingimata ei tehta,» kirjeldas Kaire Krevald.

Kvartalis tegutseb kolmteist toidukohta. Need on teadlikult valitud võimalikult erinevad, et need üksteist täiendaks ega tikuks konkureerima. Iga päev kinnitab neis keha ligi 2000 inimest.

Töö välise küljega

Kaire Krevaldi sõnul panustab Kvartal oma äritegevuses suuresti avatusele. Nii näiteks saab sinna siseneda paljudest eri kohtadest ja eri tasanditelt, mis muudab keskuse osaks linnaruumist. 

«Vahepeal oli trend teha keskusi väheste sissepääsudega, et kui klient juba majas sees on, siis ta jumala eest välja ei läheks,» rääkis ta.

Kvartali kollektiivi üks seni täitmata unistus on luua Hansakeskuse poole jäävale platsile atraktiivne linnaväljak. Sinna paistab keskpäevapäike, mis meelitab pinkidele rahvast aega parajaks tegema. Üheks ideeks on rajada sinna ka purskkaev. 

Kvartali turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Teele Tamme rääkis, et nad tahavad platsile linnaga koostöös tuua mitmesuguseid üritusi, et ka Kvartali kõrvale elu tekitada. Jõuluajal sai seal näiteks ponidega sõita ning üleeile tänavakunstifestivalil aerosoolvärvidega kätt proovida. 

Möödunud sügisel tekitas kõneainet Kvartali kell, mis vana kaubamaja seinal aiateibaid hakkas näitama, nagu tema eelkäijagi. See on praegu tootja juures kontrollis. «Tehasetingimustes töötab see kell hästi, aga millegipärast Kvartali nurga peal annab inimestele aega juurde,» täpsustas Sigrid  Piir.

Nüüd kaalutakse nostalgiahõngulise kella asendamist elektroonilise ajanäitajaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles