Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suur õlireostus kortermaja õuel toob üüratu arve

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Näituse 22b õuel likvideeriti eile kütusereostust. Pärastlõunaks oli linna teatel vedel kütteõli suurelt jaolt kokku kogutud, edasi tuleb mõelda, kuidas jätkata saastunud pinnase koorimist ja betoonkonstruktsioonide lammutamist. | FOTO: Kristjan Teedema

Eile hommikul käisid Tartu linnaametnikud vaatamas suurt auku, mis on kaevatud Näituse 22b maja taha liivakasti kõrvale. Augu kõrval seisis firma Epler & Lorentz suur tsisternauto, teisel pool auku ehituskonteiner, pooleldi õlisegust pinnast täis, selle kõrval väiksemat sorti ekskavaator.

Oli, mida vaadata, sest olgugi maa seest paarkümmend tonni vedelat kütteõli ammutatud, ei paistnud lõppu veel sugugi. Ei olnud selge, kui palju on veel koristada ja tegelikult ka mitte see, kust täpselt reostus on pärit.

Õhtuks oli ära viidud 25 tonni vedelet õli ja sama palju õlisegust pinnast.

Asi sai alguse läinud nädala suurte vihmadega, kui maa seest hakkas immitsema õlisegust vett ja keskkonnainspektsioon andis tungiva soovituse alustada koristustöid. Kuid reostuse ulatus oli üllatav. Oletati, et maa sees on purunenud mahuti, mille olemasolust seni kellelgi aimu polnud, ja suurvesi surus õli maapinnale.

Ühistule käib üle jõu

Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer käis sündmuskohal eile ja üleeile. Ta nentis, et olukord on päris kole. Kütteõli on betoonvannis, aga näha on, et tegu on mitmekambrilise rajatisega.

«Ühistu on teada andnud, et nendele käib reostuse likvideerimine üle jõu,» ütles Mauer. Ta avaldas lootust, et sellise erakorralise töö tarvis on võimalik saada raha keskkonnainvesteeringute keskuselt. Taotluse esitab linnavalitsus.

Mauer rääkis, et tööd võivad maksma minna kümneid tuhandeid eurosid, tema jutust lipsas läbi 50 000 – 70 000 eurot. Aga see on vaid hinnang, sest teadmatust on palju.

Tööd võivad maksma minna kümneid tuhandeid eurosid, ütles Ülle Mauer.

Näituse 22b ühistu juhatuse liige Margus-Tarmo Pihlakas nentis, et tegu on kriisiolukorraga, mis puudutab nii praegusi kui ka endisi korteriomanikke, ühistul ei ole sellise reostuse likvideerimiseks raha ja korteriomanikel võib õigustatult tekkida küsimus, miks nad peaksidki selle kinni maksma.

Praegu on tööde tellija ühistu ja kulud ulatuvad tuhandetesse eurodesse.

See maja, nagu ka teised selle rühma korterelamud, on ehitatud endise piimakombinaadi alale, mis on muudetud tööstusmaast elamumaaks. Majad ehitas ja müüs otse Linnaehitus, praeguse Nordeconi eelkäija. Sellest on möödas umbes 15 aastat ja juriidilist alust neilt midagi nõuda enam ei ole.

«Tegu on varjatud puudusega, mille saab endise korteriomaniku kraesse panna,» nentis Pihlakas, kuidas asi võiks hilisemaid omanikuvahetamisi puudutada.

Vana tööstusreostus

Elanikel on küsimus, kuidas arendaja sai ehitada nii, et reostus jäi likvideerimata ja miks masuudimahuti olemasolu oli teadmata. Ning ka see, kas linn jättis midagi kontrollimata.

Keskkonnateenistuse juhataja Mauer ütles, et nendele küsimustele temal veel vastust ei ole, sellega tegeldakse. Esmajärjekorras tuleb siiski reostus likvideerida ning linn ei vaata kõrvalt.

Mauer ütles, et on jõudnud uurida omaaegseid dokumente ja saanud teada, et planeeringus ja projektides leitud konstruktsioonide kohta midagi pole. Küll on tema sõnul dokumenteeritud, et on likvideeritud piimakombinaadi sajakuupmeetrine kütusemahuti.

Omaaegse Linnaehituse toonane ehitusdirektor Martin Sööt ütles, et mingit teadmist nüüd leitud mahutist neil ei olnud. Ta mäletab küll, et kõrvalmaja vundamendi ehitusel leiti samasugune betoonkonstruktsioon. Sööt on selles loos arendaja esindaja, aga teisalt ka Näituse 22b maja juhatuse liige, kes on sinna korteri ostnud.

Ta nentis, et arendaja ostis kõnealuse krundi teadmata kütusereostusest midagi. Niisamuti ostis temagi korteri reostusest midagi teadmata. Kuidas siis nende vahel vastutust jagada?

«Kui Linnaehitus oleks reostusest teadnud, poleks tolleaegsed omanikud ja funktsionäärid sinna kortereid ostnud. Siis oleks pidanud nad püstilollid olema,» ütles Sööt.

Reostus ei ole ainult ühe kortermaja probleem, sest reostuse allikas näib praegustel andmetel olevat parkla all, mis on aga eraldi kinnistu, ja nii on sellesse segatud ka teised selle elamurühma kortermajad. Reostus ulatub ka riigile kuuluvale kinnistule, kus asub sõjakooli ühiselamu.

Tagasi üles