Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suhtumine on muutunud. Paljud jätsid küüditamispäeval leinalipud heiskamata

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
See maja K.A.Hermanni tänaval oli üks paljudest, kus oli jäänud leinalipp heiskamata. Kuid vähemalt moodustas valguse ja varjude mäng sinimustvalge ühele ülakorruse akendest. | FOTO: Kaspar Koort

Juuniküüditamise aastapäeva kohta ütleb Eesti lipu seadus, et sel päeval tuleks lipp heisata leinalipuna, ehk lipuvarda ülemisse otsa kinnitatakse must lint või heisatakse lipp poolde masti. Samas ei ole 14. juunil lipu heiskamine kohustuslik, mistõttu näiteks Tartus üleliia palju sini-must-valgeid trikoloore leinapäeval näha ei olnud.

Tõsi, Tartus asuvad riigi- ja linnaasutused olid lipu nagu kord ja kohus heisanud ning kesklinnas oli leinalippu märgata ka mitmetel ärihoonetel. Ent kortermajade ja eramute puhul oli pilt teine ning lippe oli vaid üksikuid.

Pärastlõunane jalutuskäik kesklinna serval, Supilinnas ja Tähtveres andis sellise tulemuse, et näiteks Kloostri tänaval ja Marja tänaval ei olnud näha ühtegi heisatud leinalippu, Lepiku tänaval oli ainult üks lipp ning seda nimekirja võiks samal kombel jätkata.

Leinalippu ei olnud heisatud teiste seas ka Magasini 12 majale, millele on paigutatud mälestustahvel Aleksander Tõnissonile, kes oli aastatel 1934–1939 Tartu linnapeaks. Tõnisson hukati 1941. aastal Patarei vanglas, tema abikaasa ja poeg küüditati samal aastal Kirovi oblastisse.

Magasini 12 korteriühistu juhatusse kuuluv Jüri Tarkpea ütles lipu puudumist kommenteerides, et esmajärjekorras täidetakse seadusest tulenevat kohustust, mille kohaselt tuleb lipud kindlasti heisata Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja taasiseseisvumispäeva puhul. «Pole väga mõelnud selle peale, kas lipp muudel päevadel panna või mitte,» märkis Tarkpea.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder nentis, et lipu heiskamine või mitte heiskamine leinapäeval näitab ennekõike suhtumist, kuid kuna see kuidagi sanktsioneeritud ei ole, jääb see igaühe enda südametunnistusele.

«Aga selliseid asju polegi võimalik paragrahviga lahendada. Eelkõige tuleks panustada inimeste teadlikkuse tõstmisesse, et mõistetaks küüditamise tähendust eestlusele ja eestlastele,» ütles Mölder.

Tagasi üles