Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Luik lähtub põhimõttest «taandu või sure»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kaks isast kühmnokk-luike taplesid Peipsiääre vallas Varnja kanali suudmes nii, et vesi kees. Emaslind suhtus intsidenti rahulikult, tema triivis sündmuskohal ringi, pojad truult sabas. | FOTO: Andrus Salu
Heitluse ägedas faasis ronis üks isaslind teisele selga. Ornitoloog Leho Luigujõe rääkis, et kühmnokk-luikede vihased kaklused lõpevad mõnikord ka rivaali uputamisega. | FOTO: Andrus Salu

19. sajandi alguses jõudsid Eestisse esimesed kühmnokk-luiged, kes olid plehku pannud lõunapoolsete maade mõisatiikidelt. Nüüd on nad meil väga levinud uhked tiivulised, kelle eest on targem hoiduda, sest piiririkkujat ootab kõva keretäis.

Luik on hädas! Nii tundus esimese hooga Alatskivi mehele Andrus Salule, kui ta läinud nädalal Peip­siääre vallas Varnjas kanali suudmes ägedalt rapsinud suurt ilusat lindu nägi. «Mõnikord jäävad luiged vanadesse hulpivatesse võrkudesse kinni,» rääkis Andrus Salu. «Vaatasime kaaslasega, et luigele on vaja appi minna, aga lähemale jõudes nägime hoopis vihast möllu.»

Kaklus on tavaline asi

Kaks isasluike kaklesid omavahel nii, et vesi lendas! Sealsamas, otse võitlustandri kõrval ujus luigeema, suur pesakond sabas.

See vihane taplus polnud peredraama ega mittetoimivas kärgperes jõuga arveteklaarimiseks kasvanud tüli. «Kaklus on kühmnokk-luikede puhul väga tavaline,» selgitas luikesid uuriv ornitoloog Leho Luigujõe. «Nad kaitsevad oma territooriumi väga visalt.»

Kui kühmnokk on endale territooriumi välja valinud, ajab ta sealt konkurendid vahendeid valimata minema. «Mõnikord võivad need lõppeda ka sissetungija surmaga,» rääkis Leho Luigujõe. «Olen näinud lahinguid, kus heitlus on läinud väga ägedaks, kuni uputamiseni. Nad ronivad üksteisele peale ja tugevam surub nõrgema vee alla, ei mingit halastust.»

Armutu pole isane kühmnokk vaid oma rivaalide suhtes. Kõik, kes ei taipa tema sisinat kuuldes kiiresti taganeda, sunnib ta taanduma valusate noka- ja tiivalöökidega. Poegade kaitsel on kühmnokk võimeline rebase minema peletama.

Mingit aukartust ei tunne see agressiivne lind endast suuremategi vastu. «Nad ründavad ka inimest,» märkis Leho Luigujõe. «Aastaid tagasi elas Orissaares üks sõjakas kühmnokkade paar. Lapsed ei saanud seal ujumas käia, kuna luiged kaitsesid oma territooriumit.» Samuti võib äkiline kühmnokk rünnata paate.

Luiged nagu teisedki pikaealised liigid elavad koos kaua. Aga kui üks paariline surma saab, otsib teine endale kohe uue kaaslase. Nukrutseda ei saa, rääkis ornitoloog Leho Luigujõe.

Kui kühmnokad oma valdusi nii vihaselt kaitsevad, siis miks nad piire rikuvad ja teiste omasuguste ellu tükivad?

Varnjaski kaamerasse jäänud ägedal lahingul võis olla mitu põhjust.

«Näiteks ehk oli selle kühmnokkade paari territooriumile tikkunud isane lind oma paarilise kaotanud, see võis olla surma saanud,» selgitas Luigujõe. «Või siis oli sissetungija noor luik, kes tahab ju ka «asju ajama» hakata. Võitlus võis käia ka kahe lähestikku pesitseva paari vahel, sel juhul oli tegu pesuehtsa piiritüliga.»

Tihti tekibki kühmnokkadel kaklus väheste elupaikade pärast. «Kühmnokki on palju, Eestis pesitseb neid kuni 4000 paari,» ütles Luigujõe. «Need linnud hakkasid meil pesitsema alles 19. sajandi alguses, kui siin seadsid end sisse Euroopa mõisatiikidelt põgenenud kühmnokad. Mida aasta edasi, seda rohkem neid siia tekkis ja nüüd on nad levinud igal pool.»

Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mille nad ehitavad madalasse vette, roostikku või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa(kohta) aastast aastasse. Emaslind muneb pessa 5–12 muna. Haudumine kestab 36–38 päeva ja sellest võtavad osa mõlemad.

Kahjuks vaid legend

Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Enamasti viib isaslind esimese poja või pojad vette sel ajal, kui emane järelejäänud mune haub. Noorest peast saavad pojad vanemate seljas sõitu teha, samuti käib perekond koos söömas – pojad on kohe võimelised ise end toitma. Pojad saavad lennuvõimeliseks keskmiselt 60 päevaga.

Kühmnokk-luiged on monogaamsed linnud, hea õnne korral elab paar koos kogu elu.

Legendi järgi on luiged väga truud, räägitakse, et kui üks neist hukkub, siis lendab teine kõrgele taeva alla ja kukutab end sealt alla surnuks. Kas see legend vastab tõele? «Ei vasta,» kostis Leho Luigujõe.

«Luiged nagu teisedki pikaealised liigid elavad koos kaua. Aga kui üks paariline surma saab, otsib teine endale kohe uue kaaslase,» selgitas ornitoloog. «Nukrutseda ei saa, kiiresti on vaja uusi järglasi saada. Ei ole nii, et ühe surma korral lendab teine kõrgele ja kukutab end surnuks. Elu läheb edasi.»

Kühmnokk-luik

  • 8–13 kg kaaluv kühmnokk-luik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tema tiibade pikkus on 57–62 cm, lennukiirus kuni 90 km/h.
  • On lähedane laululuigega, kellega kuulub samasse perekonda. Siiski saab neid eristada: laululuige seljakontuur on ümar, kühmnokk-luigel nurgeline. Kogukal kühmnokal on valge keha, oranžikaspunane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on nokal kühm.
  • Tavaline eluiga on 7 aastat, pikim teadaolev eluiga üle 19 aasta.

Allikas: Eesti ornitoloogiaühing

Tagasi üles