Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Martin Hallik: toetus aitaks akadeemilise Tartu kasvama panna

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Erakogu

Uuringud viitavad üheselt, et Tartu elanikkonna kasv saab tulla üksnes tudengite seast. Seepärast oleks mõistlik tudengitele pakkuda elamispinnatoetust, et nad ei jääks nautima Tallinna tasuta ühistransporti või mõne koduvalla rahalist toetust.

Tartu linn ja Tartu ülikool ei ole samastatavad, aga on lahutamatud. Ülikool loob linnale kuvandi ja eripära ning annab palju noori ja tarku inimesi. Linn annab ülikoolile jällegi raha ja toetab mõnikord sooja sõnaga.

Institutsionaalses plaanis saadakse üksteisega hästi läbi, tüli ei ole, erilisi muutusi ka ei ole. Juba pikka aega ei ole mingit arengut, mille üle võiks nende kahe suhetes olla uhke innovaatilisuse või suurema efektiivsuse mõttes. Praegu puudub kandev idee, kuidas olla üksteisele kasulikumad, kui oldi möödunud aegadel.

Tartu ülikoolil on oma ülesanded, mida ta jõudumööda täidab. Ta on selles üha parem, nagu näitavad rahvusvahelised reitingutabelid. Aga lihtne see ei ole ning abi oleks ikkagi tarvis.

Juba pikkadeks aastateks on see suhe loksunud sängi, kus Tartu ülikool esitab linnale oma soovinimekirja, mida kõike võiks linn toetada. Linn on siis valinud teemad, kus ta on jäänud ülikooli püsivalt toetama. Võiks ju nagu rahul olla? Ent kasvada soovivas ülikoolilinnas võiks tahta siiski enamat.

Linn toetab ja on osalt katnud ülikooli spordihoone laenumakseid ning mõningaid botaanikaaia ja ülikooli muuseumide kulusid. Ühiselt, koos sponsorite abiga, makstakse kinni Tartu ülikooli (profi)korvpallimeeskonna kulud. Linn on toetanud väärikate ülikooli ning mõnd konverentsi. Aeg-ajalt on linn ja Tartu ülikool vaielnud ka selle üle, kes peab Toomemäel mingi trepi korda tegema.

Tõeliselt oluline abistamiskoht oli muidugi see, et linn sisuliselt kinkis tulevase Delta õppehoone aluse maa ülikoolile. Pikas plaanis sünnib sellest kasu kõigile. See, et linnakodanikud saavad kasutada ülikooli infrastruktuuri, nagu spordihoonet, botaanikaaeda ja raamatukogu, on õige ja vajalik.

Ülikooli poolelt vaadates on tore, kui keegi aitab püsikulusid ja laenumakseid katta. Linn võiks anda selleks veel palju rohkem raha, suisa lõputult. Igal sellisel asjal peaks olema aga kindla piiriga ja selge eesmärk, mis paneks linna kasvama võimalikult jõudsalt.

Linn peaks mõtlema, kuidas saavutada linna kui terviku eesmärke veel paremini selle raha kaudu, mida pannakse Tartu ülikooli, aga ka teiste siinsete kõrgkoolide toetuseks. Ülikoolid võiks mõelda, mida pakkuda linnale lisaks lubadusele, et linnakodanikud saavad kasutada nende taristut.

Tartu linn vajab kasvamist, igas mõttes. Linnaelanike arv on 2000. aastast kahanenud pidevalt ja kahaneb edasi, kuigi Tartu on konkurentsitult kogu Lõuna-Eesti tõmbekeskus. Kahanes isegi olukorras, kus 2010–2011 oli Tartu ülikoolides rekordarv üliõpilasi.

Kuidas toetada ühteaegu linna arengut ja ülikoolide konkurentsivõimet? Parim võimalus selleks on toetada noorte inimeste motivatsiooni valida oma ülikoolilinnaks Tartu.

Kõik uuringud, prognoosid ja planeeringud, mida linnavalitsus on lasknud teha Tartu linna kasvamise kohta, sealhulgas menetluses olev üldplaneering, viitavad sellele, et linna kasv saab tulla üksnes tudengite arvelt. Nii nende arvelt, kes tulevad õppima ja registreerivad ennast linna kodanikeks, kui pikemas plaanis nende arvelt, kes pärast lõpetamist jäävad Tartu linna elama ja tööle. Tudengite linnakodanikeks registreerimiseks ja hilisemaks töölejäämiseks ei ole linnavalitsus teinud ühtegi tõsist sihtotstarbelist pingutust, kuigi on olemas teadmine linna võimaliku kasvumootori olemusest.

Seega: kuidas toetada ühteaegu linna arengut ja ülikoolide konkurentsivõimet? Parim võimalus selleks on toetada noorte inimeste motivatsiooni valida oma ülikoolilinnaks Tartu, perspektiiviga siia ka jääda.

Selle eesmärgi toetamine on olemuselt lihtne. Tudengitele, esmajärjekorras sisseastujatele, tuleb pakkuda eluasemetoetust. See oleks selge ja konkreetne argument, miks tudeng võiks tahta ennast kirjutada sisse Tartusse või tartlasena siia õppima jääda selle asemel, et nautida Tallinna tasuta ühistransporti või mõne koduvalla rahalist toetust.

Tartus asuvatele ülikoolidele annab see ühe väga olulise lisaargumendi üliõpilaste värbamisel ja linnale annab see lõppkokkuvõttes lisatulu. Lisatulu uute linnakodanike pealt tuleb riigi tagatud tasandusfondist ja eelkõige selle sissetulekuga, mida linn saab oma eelarvesse uute kodanike maksudest.

Tasuta kõrghariduse reformi eesmärk pidi olema suunata üliõpilased eelkõige õppima. Välja on tulnud aga see, et pigem käivad tudengid varasemaga võrreldes veelgi rohkem tööl. Linna eluasemetoetus tudengitele oleks oma olemuselt investeeritav raha, mis toob kasvu nii inimestes kui rahas. Hea, kui linnas on palju rahvast, veel parem, kui nende maksutulu tuleb linna eelarvesse.

Nii linnal kui ka ülikoolidel on mõned võimalused toetada ettevõtluse arengut. Ettevõtted vajavad eelkõige aga võimalust siin endale vajalikke inimesi palgata, eriti neid, kes lõpetavad ülikooli. Seega on eriti tähtis, et linnal oleks vähemalt üks meede, millega kinnistada bakalaureuseastme lõpetajaid linna külge.

Suur osa magistriastme üliõpilastest leiab (erialase) töö Tallinnas. See viimane probleem mõjutab väga tugevalt ka ülikoolide õppetööd, seda nii magistriõppesse vastuvõtmisel kui seal õppimisel.

Kui 15 aastat tagasi hakati ülikoolides juurutama Bologna süsteemi 3+2 õpet, siis eeldati, et magistriõppes jätkab 2/3 bakalaureu­seastme lõpetanutest. Hilisem praktika näitab läbi aastate, et jätkavad neist pooled ning üha rohkem tuleb kohandada magistritasemel õppetööd viisil, et Tallinnas töötavad magistrandid saaks ikka ka õppetööst osa võtta ega võtaks eksmatti. Või siis, et üldse eelistatakse haridusteed jätkata Tallinnas, oma töökohale lähemal.

Tegemist on nii linnale kui ka ülikoolidele väga olulise teemaga.

Linnal oleks tark mõelda, millise toetusega siduda endaga bakalaureuselõpetajaid. Selle toetuse tingimuste abil saaks linn soodustada nutikat ettevõtlust, mis toodab võimalikult suurt lisandväärtust ja oleks seega igati kohane ülikoolilinnale.

Parim viis meelitada linna rohkem ettevõtjaid on näidata, et siin on olemas ja ootamas potentsiaalne tööjõud, sest Eestis on praegu terav tööjõupuudus, eriti kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Ülikoolid võiks linnale pakkuda senisest märksa enam oskusteavet, kuidas linna arendada. Olgu selleks siis uute linnateenuste arendamine teksti- ja andmekaeve abil või teadmisi linnaplaneerimises.

Kui Tartu ülikooli teadlased suudavad edukalt aidata maailma ühte kõige kiiremini kasvavat linna Shanghaid, siis Tartu oleks selle kõrval üsna lihtne ülesanne.

Kindlasti tuleks linna arengule kasuks seegi, kui taastataks traditsioon, kus terve linnavalitsus kohtuks vähemalt korra aastas terve rektoraadiga, olgu siis Tartu ülikooli või Eesti maaülikooli omaga.

Kunagi oli Tartu ülikoolil kombeks kutsuda kord aastas kokku volikogu liikmed, kes töötavad Tartu ülikoolis, hoolimata nende erakondlikust kuuluvusest. Sellegi tava taastamine võiks kasuks tulla, sest akadeemilise maailma hea käekäik on erakondadeülese tähtsusega asi.

Linna kõige olulisem pingutus peab olema võitlus inimeste kohalolu eest. Mida targemad inimesed kohal on, seda suurem on linna kui terviku õitseng. Kasvav Tartu on alus kõikidele teistele suurtele algatustele. Tarkadele linnajuhtidele peaks see olema lihtsasti arusaadav.

Tagasi üles