Uue kergliiklustee servas ootab spetsiaalane jooksurada

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine korvpallur Joosep Toome tegi trenni uuel kergliiklusteel, mis viib Ujula tänavalt Arukülla, ja ta 
kiitis selle sõelmetega sillutatud jooksurada.
Endine korvpallur Joosep Toome tegi trenni uuel kergliiklusteel, mis viib Ujula tänavalt Arukülla, ja ta kiitis selle sõelmetega sillutatud jooksurada. Foto: Margus Ansu

Ujula tänavat Arukülaga siduv kergliiklustee on nüüd saanud viimase lihvi ja jooksjad on avastanud, et nendelegi on mõeldud. Asfalditud tee kõrval on peenkillustikuga kaetud kitsas rada.

«See on väga hea, on pehmem joosta, säästab liigeseid,» ütles seal trenni teinud Joosep Toome, endine korvpallur, kelle jooksuringid algavad tihti Ujula tänava spordihoonest.

Peenkillustikuga kaetud rada on 1,2 kilomeetrit pikk. Toome tõdes, et muidugi võiks sellisel rajal pikkust olla kümme kilomeetrit, ent alustuseks on hea seegi ja joosta saab ka jõe teisel kaldal, näiteks Jänese matkarajal. 

Kõnealuse jooksuraja laiuseks on kavandatud pool meetrit ehk siis laiust on ühele jooksjale, tõdes Tartu jalg- ja jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijar.

Jooksuharrastajatele annab jalgu säästva kattega raja meetreid juurde ka see, et pärast pikki vaidlusi loobuti kõvakattest jõe ääres paplialleel.

Asjatundjad osutasid, et kui ehitada nõuetekohane alus, saavad vanade paplite juured sedavõrd kahjustada, et see kiirendab paplite hukku. Nüüd on hoolduslõikuses kärbitud võradega paplite vahelisel kergteel kogu laiuses värske sõelmetest kate.

On küll tore vaadata, kui mõnele pargiteele jälle kivisillutis pannakse või tolmune kruusatee asfaldiga kaetakse, ent jooksusõpradele võib see mõnel puhul hoopis tuska teha. 

Näiteks kui Tähtvere pargis rajati pinnastee asemel betoonkattega kõnnitee, järgnes kõva nurin, ning selle kõrvale lasi linn omakorda rajada kruusakattega jooksuraja.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski nentis, et linn on sellest kriitikast õppust võtnud ning uute projektide puhul arutatakse ka jooksjate vaade kohe alguses läbi.

Kergliiklusteede lahendused läbivad linna kergliikluskomisjoni ja aruteludes tuleb mõelda kõigile kasutajatele.

Semilarski tõi näiteks, et raudtee äärde rajatava kergliiklustee puhul on samuti nõutud asfalditud teeosa kõrvale peenkillustikuga jooksuraja tegemine.

Selle laiuseks on mõeldud 60 sentimeetrit. Ühtekokku tuleb seda kolm kilomeetrit.

Vijari sõnul tuleb selline pikkus kokku kahest projektist ja hinnast annab aimu see, et 2,4 kilomeetrit niisugust rada maksab 6000 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles