Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: kirjandusmuuseumi direktor keeldub selgitamast konflikti hiigeltoetuse saanud teadlasega

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Tartus tegutseva Eesti kirjandusmuuseumi töötajate nimekirjas ei ole enam etnobotaanik Renata Sõukandi, kes mullu septembris sai oma teema uurimiseks Euroopa teadusuuringute nõukogult 1,5 miljonit eurot toetust. Muuseumi direktor Urmas Sutrop keeldus kommenteerimast.

Direktor oli Tallinnas, kabineti uks oli lukus. «Mitte ühtegi kommentaari ei anna, keeldun igasugusest kommentaarist,» ütles ta telefonis. «Mitte ühelegi küsimusele ka ei vasta.»

Umbes sedasama on direktor Sutrop rääkinud ajalehele Eesti Ekspress, mis kolmapäevases numbris tutvustas kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna teaduri Renata Sõukandi ja ühtlasi tema abikaasa, samas osakonnas assistendina töötanud Raivo Kalle töölepingu lõpetamise tagamaid.

Hiigeltoetuse toonud uurimisteema

Kirjandusmuuseumi ajakirjas Mäetagused nr 65 on kirjas, et Euroopa kõrgeim alustavale teadlasele suunatud toetus 1,5 miljonit eurot võimaldab Renata Sõukandil muuseumis luua esimese Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse. Uurimistoetuse toel saaksid selles tööle asuda neli järeldoktorit ja neli doktoranti.

«Loodav Ida-Euroopa etnobotaanika keskus hakkab Renata Sõukandi juhtimisel uurima, mis suunas arenes taimekasutus pikka aega koos elanud, kuid nüüd riigipiiridega jagatud rahvus- või keelevähemuse kogukondades,» on kirjas ajakirjas Mäetagused. «Renata Sõukandi töö üheks  hüpoteesiks on, et tsentraliseeritud meditsiini ja hariduse mõjul on endise Nõukogude Liidu territooriumile tekkinud rahvuse-ülesed taimekasutuse mustrid.»

Ees ootab professori amet Genti ülikoolis

Eesti Ekspressis on kirjas, et direktor Sutrop vallandas Sõukandi ja Kalle käskkirjaga 22. maist usalduse kaotamise tõttu. Direktor viitab Brüsselist saadud infole, mille põhjal on Sõukand saanud nõusoleku Belgia Genti ülikoolist ning ettevalmistused kogu uurimisteema ja ühtlasi sellega kaasnenud hiigeltoetuse sinna üleviimiseks käisid pikemat aega.

Renata Sõukand oli kirjandusmuuseumis, kus ta alustas tööd aastal 2004, sama ajalehe andmetel juba pikemat aega tõrjutud. Nüüd saab ta Belgias professorikoha koos vastava soliidse töötasuga. Tartus sai ta 0,8 koormusega teaduri palka ehk kuus puhtalt kätte 580 eurot. Ta on esimene Eesti humanitaarteadlane, kes pälvis Euroopa teadusuuringute nõukogult sellise toetuse.

Tagasi üles