Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Delta hoone võimalused ehk Lõhkugem seinad inimeste peades

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Erakogu

Tartu ülikool rajab Narva maanteele uue IT õppe- ja teadushoone Delta. Millele tasuks selle sisemuse planeerimisel tähelepanu pöörata? Kust oleks mõistlik võtta eeskuju? Mida räägib muu maailma kogemus?

Tartu ülikooli 2019. aasta sügiseks valmiv uus õppehoone Delta on võimalus heastada ülikooli varasemad ruumiplaneerimise eksimused ning soodustada koostööd mitte ainult teadusvaldkondade, vaid ka linna ja ettevõtlusega.

Enne kui nende väidete tagamaade juurde tulla, tasub korra mõelda, kuidas tekib innovatsioon, mis see on ning kellele ja kuidas on see kasulik.

Innovatsiooni taga nähakse tihti uue väärtuse loomist – olgu see tehnoloogiline, majanduslik või sotsiaalne –, kombineerides vanu lähenemisviise ja tehnoloogiaid või luues täiesti uusi. Ega asjata toeta tulevikku vaatavad valitsused heldelt teaduse baasrahastust ning teadlaste ja ettevõtjate läbikäimist. Lõppeks tuleneb innovatsioonist ka väärtusloome nii majanduskasvu kui ka uute ja paremate teenustena.

Innovatsiooniloome ise tähendab üha enam, et eri taustaga inimesed vahetavad ideid silmast silma kohtudes. Üksikute geeniuste aeg on ammu läbi ning suured muutused ettevõtluses, teaduses ja poliitilises sfääris on pea eranditult tiimitöö tulemus. Edukad on eriti need tiimid, mille liikmete teadmised, oskused ja vaated täiendavad üksteist.

IBM kutsus selle aasta märtsis oma töötajad kontorisse tagasi. Otsus on märgiline: kaugtöö pioneerina tuntuks saanud ettevõte, kus 2009. aastal töötas 40 protsenti töötajatest kodust, on seadnud just innovatsiooni põhieesmärgiks.

Üksikute geeniuste aeg on ammu läbi ning suured muutused ettevõtluses, teaduses ja poliitilises sfääris on pea eranditult tiimitöö tulemus.

Siinkohal ei teha ma maha teha ka kaugtööd, millega kaasnevat paindlikkust ja tööviljakuse kasvu ei saa alahinnata, vaid juhtida tähelepanu inimestevahelise läheduse ja innovatsiooni seosele.

* Harvardi meditsiinikeskuse 2010. aasta uuringu järgi oli teadlaste füüsiline lähedus otseses seoses teadusartiklite tsiteeringutega: mida füüsiliselt lähemal olid artikli autorid omavahel, seda mõjusam oli artikkel.

* Ben Waberi ja teiste hinnangul on juhuslikud planeerimata kokkupuuted tööpauside ajal ettevõtete tegeliku väärtuse alus. Töötajate liikumisi jälgides sai põhjused jagada kolmeks: a) satutakse kontoris kokku inimestega, kellega muidu ei suhtleks, b) oma tiimi sees toimub suurem suhtlus ja c) üleüldiselt rohkemate inimestega suhtlemine. Nii levivad ideed kiiremini ja oma ideedele saab võimalikult laia tagasisidet.

* Steve Jobs oli fanaatiline ootamatute kokkusaamiste pooldaja ja tema algseid ideid on näha nii Pixari kui Apple’i peakontoris, kus peahoone keskel on suur ala töötajate vabasuhtluseks.

* Facebook maksab oma töötajatele 10 000 – 15 000 dollarit boonust, kui nad on nõus kolima peakontori ligidale.

* Google soosib kontoris töötamist. Kui Google’i finantsjuhilt Patrick Pichette’lt 2013. aastal küsiti, kui paljud inimesed Google’is kaugtööd teevad, vastas ta: «Nii vähesed, kui võimalik.»

* Silicon Valley edukate ettevõtete kontoridisain on mõeldud soodustama töötajate juhuslikke kokkupuuteid. Sama võib näha ka Eesti IT-ettevõtete tööalade disainis.

* Massachusettsi tehnoloogiainstituudi hoones 20 töötas vahepeal viiendik Ameerika füüsikutest, kellest üheksa said Nobeli preemia. Ajutise hoonena mõeldud majas arendati teise maailmasõja ajal radarit, ehitati esimene aatomkell, üks esimesi osakestekiirendeid ja sai alguse Noam Chomsky lingvistikakoolkond.

Kaootilise ja segadusseajava koridorisüsteemi ja nummerdusega hoone tõi edu just tänu oma omapärasele sisemisele kaosele, mis viis omavahel ootamatutes kohtades kokku eri teadusharude esindajad, rääkimata vabadusest lõhkuda vajaduse korral maha seinu ning ühendada ümber elektrijuhtmeid, torustikke ja ventilatsioonisüsteeme.

Olgu öeldud, et see pole kiitus avatud kontorile, mis on Ameerikast imporditud sisekujunduslik katk, vaid ruumilahendusele, kus on arvestatud sotsiaalne ruum inimestevahelisteks «kokkupõrgeteks» ning leiduvad sellest eraldi tööruumid sügavaks keskendumiseks ja tiimitööks.

Delta hoone lõplik sisekujundus ja tööruumide paigutus võidaks palju, kui eeltoodud näiteid hoolikalt uuritaks.

Vastukaaluna saab vaadata Maarjamõisa ülikoolilinnaku karpmajandust, kus ühelgi inimkontakti ihaldaval teadlasel ega tudengil pole kuskil ühiselt olla ei hoonete sees ega väljaspool neid.

Selle kohta ütles kunagi üks õppejõud tabavalt: «Sotsiaalne tühermaa.» Hooned ja kogu ala tühjeneb inimestest, kui lõpeb tööaeg. See on poolik linnaruum, nagu ütles arhitekt Merle Karro-Kaldberg. Ruum peaks olema paindlik ja muutustele avatud – kohtadega, kus töötada, kus mõelda ja kus mõtteid jagada.

Maarjamõisa linnaku kulukad vead saab lunastada Delta hea planeerimisega, kui survet avaldavad nii linnavalitsus, ettevõtjad kui ka valgustatud jõud ülikooli sees.

Maha tuleb eelkõige lõhkuda seinad inimeste peades. Teadusharude ja laborite vahel olevad füüsilised piirded on tihti kaitstud vaid argumendiga «Aga nii on ju alati tehtud», optimeerides kontoripinda ja hoides kramplikult kõike eraldi ning kõige hullemal juhul kiipkaardistatud uste taga.

Üks võimalus tagada püsiv positiivne surve ja toetus on luua Delta hoonele tervikuna eraldi kuratoorium, kus oleks nii linna kui ka erasektori esindajad ning mis nõuandva organina looks koostööd seal, kus praegu ähvardab järgmine omaette nokitsemine.

Ühise hoone ehitamine iseenesest ei taga edu, kui pole läbi mõeldud inimeste käitumine ja liikumine selle hoone sees, tagades vabaduse ja juhuslikud kokkupuuted.

Majandusteaduskonna majapidu 18. mail. Majandusteaduskonna hoonet ehk Oeconomcumi ootab lähiajal lammutamine, sest asemele ehitatakse 2019. aasta lõpuks õppehoone Delta. Seetõttu otsustasid tudengid ja õppejõud majale meeldejäävalt head aega öelda. / Kristjan Teedema

Tagasi üles