Juhan Liivi looming pakub jätkuvalt üllatusi. Oma kaasaegseid poeesia sügavusega jahmatanud luuletaja on justkui sirutanud üle sajandi käe, et pakkuda uusi värsse ka meile.
Pööningusein varjas Juhan Liivi luulet
Kui Vilde Teatri näitleja Aire Pajur toetas Staadioni 48 vana psühhiaatriahaigla katusealuses käe vastu konku seina ja ajahambast puretud lauajupp tema käe all murdus, märkas ta riidesse mähitud pakki.
Ehmatus ja kriimustused käel ununesid kohe, kui riidetükk oli lahti harutatud ja sellesse peidetud mapp avatud.
Mapi kaane siseküljele oli pliiatsiga kirjutatud: «Joh. Liiv 1909.» Kaante vahel oli aga patakas luuletusi, mis kirjutatud ajalehe küljest rebitud servadele ja teistele paberitükkidele, ning paarkümmend lehte tihedas kirjas proosatekstiga.
Molekulaarselt kindel
Harrastusnäitlejad lõpetasid selleks korraks proovi ja asusid leidu lähemalt uurima. Juba järgmisel päeval jõudis väärtusliku sisuga mapp kirjandusmuuseumisse.
Muuseumi direktori Janika Kronbergi esialgne skeptilisus asendus pärast käekirja hoolikat võrdlemist ja sellele järgnenud keemilist analüüsi üsna pea akadeemiliselt vaos hoitud rõõmuga.
«Jah, nüüd võime kindlasti, lausa molekulaarse kindlusega väita, et need on Juhan Liivi luuletused ja tema enda käega kirjutatud kannatuseloo seni kaotsis olnud osa,» ütles ta.
Näitus üllatavast leiust avatakse täna kell 16 kirjandusmuuseumi saalis. Lisaks Janika Kronbergile kõneleb avamisel luuletaja ja kirjandusteadlane Jüri Talvet, kes on koostanud Juhan Liivi loomingust kaks raamatut – «Tuulehoog lõi vetesse» (2007) ja «Oh, elul ikka tera on» (2010).
«Leiust koostatud näitusel ilmneb selgesti, et Liivile rööpjooni otsides jääb Eesti kitsaks. Ta oli liiga erandlik, haruldane,» ütles Talvet.
Selle näiteks tõi ta leitud mapis olnud viis haikut. Esimesed eesti haikud ilmusid trükist 1930. aastal, autoriks Johannes Vares-Barbarus. Kui Liiv oleks oma värsid peitmise asemel andnud Gustav Suitsule, kes avaldas tema luulevalimiku aastal 1909, kuuluks esimeste eesti haikude avaldamise au Liivile.
Kuid vaimuhaigusega aina lootusetumalt heidelnud luuletaja otsustas teisiti ja peitis ravil viibimise ajal osa oma tekstidest haigla pööningule.
Vilde Teatri trupp etendas mullu ja ülemöödunud aastal ajaloolises vaimuhaiglas Staadioni tänavas Veiko Märka näitemängu «Tabamata pisuhänd». Selle keskmes oli küll Eduard Vilde, kuid üks tegelasi oli ka Juhan Liiv.
Põimik uuest lavastusest
Märka kirjutatud järje «Käkimäe mammut» lavastab samuti Raivo Adlas. «Nüüd on esiplaanile seatud Juhan Liiv,» ütles Adlas.
Veerandtunnise põimiku uuest lavastusest esitab trupp ka täna näituse avamisel kirjandusmuuseumi saalis.
Uus näitus
• Täna kell 16 avatakse kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) näitus «Haikud ja Juhan Liivi teisi tekste aastast 1909».
• Väljapanekus on Juhan Liivi seni avaldamata luuletuste käsikirju ja kannatuseloo teadmata kadunud osa.