Tartu mehhiklased esinevad tantsuga Primavera kontserdil

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nallely Jovana - Tartu mehhiklaste trupi juht.
Nallely Jovana - Tartu mehhiklaste trupi juht. Foto: Erakogu

Flamenko- ja kõhutantsustuudio Duende tänavukevadise kontserdi PRIMAVERA rosin on mehhiklaste tantsutrupp, kelle kokkusaamine ja tegutsemine Tartus on omaette lugu.

Mehhiko truppi kuulub neli noort, kellest kolm elavad oma kodumaast Mehhikost väga kaugel. Kõik algas Duende-stuudio kunstilise juhi Tiina Pikase ideest pärast seda, kui üks ta flamenkotantsijaist tõi tundi pesuehtsa mehhiklanna.

Sellele mehhiklannale hakkas Tiina Pikas rääkima, et kas ei võiks  eesseisval kontserdil kuidagi võimalik olla mehhiko kultuuri tutvustamine ning miks mitte tutvustada seda rõõmsa, värvika, rütmilise ja traditsioonilise mehhiko tantsu kaudu.

Mehhiklanna, kellest jutt, on 33-aastasest Nallely Jovana Zepeda Anaya, kes on sündinud Mehhikos Leon Guanajuatos ning elab praegu Tallinnas, kuhu ta sattus tänu oma abikaasa tööle.

Kraad moodsas tantsus

Nallely Jovana elu on olnud kirev. Mehhikost rändas ta kõigepealt õppima Madriidi, pärast seda elas Kuubal ning pärast seda uuesti kodumaal Mexico Citys, kus omandas kaunite kunstide instituudis kraadi moodsas tantsus.

Nallely Jovana on töötanud professionaalse tantsijana erinevates tantsukompaniides, kusjuures põhirõhk on olnud Mehhiko ja ka teiste Ladina-Ameerika riikide tantsufolklooril.

Ta ütleb, et suurim seiklus tema rännakute ja tantsumaailma kõrval on tema poja Juan Migueli sünd, kes saab kolme aastaseks ja käib eesti lasteaias.

Duende stuudioga viis ta kokku keeleuurija Katrin Leppik, kes on Duende tantsija.

Kui Nallely Jovana oli Tiina Pikase ettepaneku üle natuke mõelnud, asus ta otsima Eestis elavaid mehhiklasi, kes oleksid nõus kaasa lööma.

Mehhiklanna koos eesti mehega

Üheks neist sai 22-aastane Dalisa Elory Cisneros Campos, kes on pärit Mexico Cityst ja kes laulab Tartu üliõpilassegakooris ning kelle töö on tutvustada Eestile mehhiko käsitööd.

Teine tantsija on Dalisa abikaasa Reedik Sõber, kes on sündinud ja üles kasvanud Saaremaa väikses kalurikülas.

Reedik Sõber on keemiatudeng, kes tegeleb juba viis aastat rahvatantsuga ning on nüüdseks rahvatantsuseltsi Tarbatu liige. Peale selle mängib ta malet ja bridźi ning tervet rida muusikainstrumente – kitarri, flööti, dźembet, parmupilli ja ukulelet.

Reedik ja Dalisa kohtusid ühel reisil ning on varsti olnud juba kaks aastat abielus ja elavad Tartus.

Dalisa ja Reedik.
Dalisa ja Reedik. Foto: Erakogu

Dalisa oli see, kes tutvustas Reedikule ka Mehhiko kultuuri ja traditsioone. Need tundusid Reedikule põnevad ning sealne rahvatants väga omapärane, sestap õpib ta praegu mehhiko rahvatantsu.

Tantsutrupi neljas liige on 1988. aastal Mexico City sündinud Yoab Noray Amador Carrera, kes on õppinud õigusteadust ja psühholoogiat ning töötanud advokaadina.

Praegu omandab ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi semiootikas, on elanud Tartus seitse kuud ning õpetab Hugo Treffneri gümnaasiumis hispaania keelt. Tantsutrupiga nõustus ta liituma soovist saada rohkem teadmisi mehhiko folkloorist.

Kontsert koos näitusega

27. mail kell 19 Vanemuise väikses majas etenduval Primavera kontserdil tuleb esitusele mehhiko rahvatants Jarabe Tapatío, mis on pärit Estado de Jaliscost ning mis on Duende stuudios selgeks õpitud kolme nädalavahetusega, kuna Jovana peab pisipoja kõrvalt õpetama sõitma Tallinnast.

Tiina Pikas./ Sille Annuk
Tiina Pikas./ Sille Annuk Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kontsert tervikuna on aga flamenko-ja kõhutantsustuudio Duende kevadiste esinemiste sarjas üheteistkümnes ja kannab alapealkirja «Arte» ning on kaunis ülevaade kõigest, mida stuudio tantsijad on viimasel hooajal harjutanud ja kontserdiks ette valmistanud.

Teatri fuajees on ühtlasi näha 18 aasta jooksul  Duende stuudiole kingitud maalide näitus. Tiina Pikas ütles, et iga kingi taga on olnud mingi tantsuga seotud sündmus või kinkija isiklik suhe stuudio tantsuõpetajasse. «Niisiis omab iga pilt kordumatut emotsionaalset väärtust,» märkis Pikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles