Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnavolinik: võtame võimu volikogule tagasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri-Ott Salm läheb sügisestele kohalikele valimistele valimisliidu Tartu Heaks esinumbrina. Sellesse nimekirja koonduvad praeguses volikogus esindatud valimisliidud Vabakund ning Isamaaline Tartu Kodanik. | FOTO: Sille Annuk

​Liiga vähe on Tartu volikogus arutelu valikute üle, selle asemel hääletatakse pahatihti linnavalitsuses küpsenud otsuseid ühtki küsimust esitamata, tõdeb keskkonnakaitsja, valimisliidu Vabakund nimekirjas volikogusse pääsenud Jüri-Ott Salm.

Tartule on vaja juurde nii töökohti kui ka elanikke. Kas peaksime võtma Tartu külje alla plaanitava tselluloositehase vastu ja olema rõõmsad?

Teatud tingimustel võiks seda täitsa tõsiselt mõelda. Üks on otsene keskkonnamõju linnale, eelkõige risk Emajõele. Teine küsimus, kas Tartu elanikena tahame toetada, et Eesti metsade elurikkus kannataks. Riiklik metsapoliitika peaks tehase rajamisel muutuma nii, et ei suureneks surve raiuda metsa veelgi rohkem.

Volinikuna peaksite seisma selle eest, et tuleks töökohti.

Aga milliseid töökohti? Mõni aeg tagasi nimetas Sten Tammkivi (IT-ettevõtja – toim) arutelul riigikogus, et oluline on teadmussiire, tehnoloogiate eksport. See tehas on näide tehnoloogia importimisest ja Eesti keskkonda kasutatakse tugevalt. See ei pruugi olla tee õnnele ja jõukusele.

Tartu kohta on oluline märkus, et linn arendab tööstuspiirkondi, aga töötajad lähevad elama pigem naabervaldadesse. Leian, et ettevõtluse arendamiseks peab elukeskkond olema hea ja atraktiivne, alates sellest, et haridusasutused oleksid kergesti ligipääsetavad ja heas korras, õpetajad hästi tasustatud.

Ei mäleta valimisi, kus neid teemasid ei oleks tähtsaks nimetatud. Linn on ka tublisti investeerinud. Siiski ei ole olukord selline, et võiksime uhkelt rinnale prõmmida.

Jah, linn on palju investeerinud betooni. Vaatame või idaringteed. Küsida võib, kas prioriteedid on olnud alati paigas.

Julgen väita, et ametnikud ja abilinnapead üritavad oma valdkonda võimalikult palju raha saada – olgu siis koolid, asfalteerimine või lasteaiaõpetajate palgad –, aga me ei ole paika pannud miinimummäära, mida linn peab osutama. Kuivõrd omavalitsuste puhul pole alati seadusega määratud standardit, ei saa linn nõuda riikliku rahastamise suurendamist. Raamistik on puudu.

Kas linn on kulutanud mõnikord arutult või on riik andnud Tartule liiga vähe raha?

Sisulist arutelu, kustkohast võiks raha puudust kannatavatele valdkondadele leida, ei ole volikogus olnud. Tõenäoliselt ei ole opositsioon osanud küsida, ja kui antakse eelarve või eelarvestrateegia aruteluks, siis näeme väga vähe sisulist poolt.

Millisel tasemel peaks avalike suhete osakond kodanikke teavitama linna tegemistest, millist infot peaks leidma linna veebist, on tõsine küsimus.

Kaasavale eelarvele läheb osakonnas palju tööd, kuid sellega jagatakse väike osa eelarvest. Kui menetletakse linna eelarvet või muudatusi, tehakse kodanikule üks koosolek ja see ongi kõik. Eelarve tuleks kodanikule mõistetavaks teha, ka valikud.

Inimesi on väga keeruline saada kaasa rääkima, kui just aia tagant ei saeta lemmikpuud maha. Süvenemine nõuab aega ja suur osa inimesi arvab, et sellest ei sõltu midagi.

Sellist tagasidet saan kogu aeg ja sain enne valimisi, et valides teid või kedagi teist midagi ei muutu. Inimest puudutab see, mis on tema lähedal. Eelarve puhul ei saa ta aru, mis tema linnaosas tema lähedal toimub.

Selge, et asumiselts ei esinda kogu linnaosa, aga koostöö nendega annab mingigi tagaside.

Uut üldplaneeringut püüdis linnavalitsus teha söödavamaks ja lähenemine oli suhteliselt progressiivne võrreldes varasemate kordadega. Koosolekuid oli linnaosade kaupa.

Mis kasu tõusis volikogus töötanud kaasamiskomisjonist?

Olin tulemusest üllatunud. Linnavolikogu tõstatas teema, andis linnavalitsusele ülesanded ja tähtajad, kuid linnavalitsus ei tulnudki volikogusse tagasi.

Kui läksite volikokku Tartut paremaks muutma, kas olite sinisilmne?

Pärit Tallinnast, ei osanud ma arvata, et Tartu asi on väga kiivas. Minu meelest arenemisruumi on tohutult, on ka potentsiaali, sest on inimesi, kes võiksid tohutult panustada. Kahjuks volikogu tasandil seda ei ole.

Milliseks hindate volikogu opositsiooni mõju?

Päris nii ei ütleks, et me opositsioonina midagi ei ole suutnud. Muutused ei pea tingimata tulema volikogu saalis.

Volikogu suur probleem on valimistel peibutuspardid, kes ise volikogusse ei tule, aga tõmbavad sinna inimesi, kellel on väga väike häältesaak. See on ebaaus valija suhtes ja minu hinnangul tekitab ka olukorra, kus need inimesed ei näe vaeva, et volikokku saada. Nad lihtsalt saavad. See on valimissüsteemi puudus.

Oleme aidanud vaidlustada kahetooliseadust, et riigikogu liige ei saaks olla samal ajal volikogu liige. Võiks jõuda nii kaugele, et kui inimene kandideerib kohalikel valimistel, siis valituks osutumisel peaks mandaat riigikogus olema tühistatud.

Võib küll ütelda, et oleme volikogus nagu templiordu. Me võiks kahele kolmandikule otsustele anda digiallkirja ja etlemine, kus räägivad abilinnapea ja komisjoni esimees, ühtegi küsimust ei ole, võiks ära jääda.

Valikute üle arutame volikogus väga vähe. Otsused tuuakse ikkagi linnavalitsusest. Volikogu sisuline töö on nõrk, sest paljud liikmed usaldavadki linnavalitsust, peaaegu pimesi. Kinnitavad koalitsiooni säilimise nimel asjad, mis saadetakse.

Üllatusin, et ka volikogu komisjonides ei küsitud küsimusi. Teeks head, kui komisjonidesse kaasataks eksperte.

Volikogu sisuline töö on nõrk, sest paljud volikogu liikmed usaldavadki linnavalitsust, ja peaaegu pimesi.

Eelmistel kohalikel valimistel tõid valimisliidud Tartus värskust ja pakkusid alternatiivi erakondadele, aga miks nüüd peaks hääletama valimisliidu kandidaatide poolt?

Üks põhjus on, et volikogu ei sumbuks olukorda, kus arutelu linna küsimuste üle käib vaid nelja partei vahel. Esindatud organisatsioonide paljusus tõstab töö ja otsuste taset. Võibolla küll natuke, aga sellel on märgiline tähendus.

Teine põhjus on, et vähemalt valimisliidus Tartu Heaks oleme üritanud end kurssi viia linna finantsvõimega ja näeme vajadust, et linn tähendaks läbikäimist Toompeaga. Arutada tuleks, kas Rail Balticu rahastamine võtab lootuse, et Tallinna–Tartu raudtee muutub kiiremaks. Erakonnad, kes on ka Toompeal esindatud, ei nõua Toompealt Tartule olulisi asju.

Kui tulumaksu osakaalu vähendati, siis öeldi, et see oli majanduskriisi tingimustes ja pärast muudetakse tagasi. Kas majanduskriis ikka veel kestab?

Kes on valimisliidu häältemagnetid? Teie enda eelmise korra tulemus ei julgusta linnapeakohta nõudma?

Seda ma ei taotlegi. See on väga eristuv lähenemine: me leiame, et poliitiline peab olema volikogu juhtimine, aga linnavalitsuse juhtimine peaks olema pigem nende inimeste käes, kes on oma valdkonnas pädevad või juhtinud suuri organisatsioone.

Mõnel pool on viljeldud linnadirektori palkamist. Eestis otsiti alguses presidendiks poliitilist figuuri, kompromisskandidaat oli sisuliselt tugev. Tartu vääriks tugevat sisulist linnajuhtimist, see ehk tooks muutuse. Praegu on juhtimine inertne.

Eks me otsi kandidaate, aga me ei saa veel öelda ühtki nime. Kui meil peaks valimistel hästi minema, tahaksime panustada pigem volikogu ja selle komisjonide juhtimisse.

Võtate võimu volikogule tagasi?

See on see, mis on sealt praegu kadunud.

Usute, et praegused võimuerakonnad valimiste järel ei jätka?

Mõned suudavad seda. Erakondade reitingutest saab ju midagi järeldada, aga valimisliitude reitingud on ka kõrged.

Kas läheksite koalitsiooni mõne suure erakonnaga?

Me ei ole punaseid jooni pannud.

Koalitsioonis võib saada probleemiks valimisliidu nõrk sisedistsipliin.

Kui valimisliitlased kannavad erinevaid taustateadmisi, tekib rohkem ettepanekuid ja muutmise vajadusi, kompromiss võib tulla palju parem. Kui volikogus võiks olla rohkem organisatsioone, siis organisatsioonide sees on oluline, kuidas inimesi sidustada nii, et ei sõida teerullina neist üle.

Valimisliidu Tartu Heaks programmi luues üritame välistada hääletusi, kuid on selge, et mingites asjades jäävad inimesed eriarvamusele. Oluline on aga teada, miks nad on eriarvamusel ja see ka üles tähendada.

Jüri-Ott Salm

  • Sündinud 21. märtsil 1976.
  • Õppinud Tartu ülikoolis inimgeograafiat, kaitsnud doktoritöö maastikuökoloogiast.
  • Olnud Eestimaa looduse fondi tegevjuht, juhatuse liige, projektijuht, praegu soode taastamise projektijuht.
  • 2013 valiti valimisliidu Vabakund ridades Tartu volikokku.
Tagasi üles