Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tartlanna Õie kingib luulekuningale liilia

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Igor-Severjanini poeeside kogu «Aeg hümnistada. Пора огимнить … virele excèc … » (2016) ja artikkel Edasis 14. mail 1967. | FOTO: Raimu Hanson

Täna 130 aastat tagasi sündis Peterburis Igor Lotarjov, kellest kujunes poeetide kuningaks nimetatud Igor Severjanin ehk Igor-Severjanin. Eelmise sajandi teisel kümnendil alanud suvisest huvist Eesti ja eriti Toila vastu kasvas teisel kümnendil vajadus siia päriselt elama jääda.

Severjanin külastas tihtipeale Tartut. Luuletaja, tõlkija ja publitsist Jüri Šumakov meenutab artiklis, mis ilmus Edasis 14. mail 1967, tema suhteid Emajõelinnaga. Juttu on 1918. aastal kirjutatud luuletusest «Tartu», milles poeet heidab pilgu linna vaheldusrikkasse minevikku ja üliõpilaste ellu ning rõhutab Emajõe Ateena tähtsust kultuurikeskusena. Luuletuses «Emajõel» (1929) kingib neiu Õie luuletajale liilia.

Severjanini luulekogus «Klassikalised roosid», mis ilmus Belgradis 1931, on luuletuses «Bareljeef» mainitud Jakobi tänava küngast. Šumakovi andmeil elas samas tänavas poeedi sõber, Tartu ülikooli vene keele lektor Boriss Pravdin, ning rahvapärimuse järgi oli kunagi samas majas elanud vene luulekuulsus Vassili Žukovski.

Severjanini ema suri 1921. aastal Toilas. Sealsamas tutvus poeet oma tulevase naise Felissa Kruudiga, kes aitas tal hiljem tõlkida eesti keelest vene keelde paljude luuletajate loomingut.

Šumakov on meenutanud sedagi (veebisaidil «Vene kultuur Balti riikides»), kuidas ta käis väikese poisina Igor Lotarjovi alias Igor-Severjanini ja Felissa Kruudi laulatusel 21. detsembril 1921 Uspenski katedraalis Tartus. Kui poeet oli tulnud Šumakovi vanemaid laulatusele kutsuma, oli ta nende poega märgates öelnud: «Aga Jura olgu poiss ikooniga.»

Noorel abielupaaril sündis 1. augustil 1922 poeg, kes sai nime Vakh. See on vanakreeka mütoloogias veinijumala Dionysose ehk Bakchose üks venekeelseid nimekujusid.

Igor Severjanin suri 20. detsembril 1941 Tallinnas.

Väikese ülevaate poeedi loomingust annab mullu ilmunud vene- ja eestikeelne raamat «Aeg hümnistada. Пора огимнить … virele excèc … ». Igor-Severjanini poeese on vene keelest tõlkinud Karolina Gryn.

Rahvusringhäälingu raadioteatri heliarhiivis on saade, milles Igor Severjanini Eestiga seotud värsse loeb Jüri Krjukov.

Tagasi üles