Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülikooli kliinikum tahab mõisa vana peahoone lammutada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Maarjamõisa puidust peahoone ja säilinud abihoone on ümbritsetud kliinikumi suurest autoparklast. | FOTO: Margus Ansu
Kliinikum on avaldanus soovi lammutada ka Puusepa 4 asuva kahekorruselise puithoone. | FOTO: Margus Ansu

Maarjamõisas arstil käivad inimesed ei tarvitse teadagi, et suurhaigla enam kui poolteist hektarit enda alla võtva parkimisvälja keskel asub põlispuude all endine mõisasüda – peahoone ja abihoone –, mis praegu veel on miljööalana kaitse all.

Tartu uues üldplaneeringus on ettepanek see mõisasüda miljööalade hulgast välja arvata, sest miljööst on säilinud vähe.

Nüüd on aga kliinikum omanikuna andnud üldplaneeringu avalikustamisel seisukoha, mis ei toeta üksi miljööala staatuse lõpetamist, vaid ka mõisahoonete lammutamist.

«N. Lunini 12 nn Maarjamõisa kompleks, millel paiknevad kaks amortiseerunud hoonet. Kliinikum ei pea võimalikuks nimetatud hoonete renoveerimist ja soovib, et lõpetataks kinnistu miljööpiirkonnana nimetamine. Kliinikum soovib hooned lammutada,» seisab teates, millele on alla kirjutanud juhatuse liige Mart Einasto.

Ta kommenteeris eile lehele, et seda kompleksi ei ole võimalik meditsiinilisel eesmärgil kasutada ja tema ei mäleta, millal viimati neid hooneid kasutati.

Mõisa peahoonet on viimastel aastatel kasutanud arstiteaduse üliõpilaste selts. See on seni kasutuskõlblik.

Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et 2001. aastal on taotletud luba kasutada abihoonet majandushoonena, sellest võib järeldada, et see oli toona vähemalt rahuldavas olukorras.

Kliinikumil ei ole selle maatükiga Einasto sõnul praegu mingeid ehitusplaane. Kui amortiseerunud hooned on lammutatud, võiks piirkonna lihtsalt haljastada.

Linn ei nõustu

Linnavalitsus ei ole üldplaneeringu ettepanekute suhtes võetud seisukohti veel avaldanud, õieti on neid plaanis esmalt täna tutvustada volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis. Küll ütles Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku, et linn ei ole valmis rääkima mõisahoonete lammutamisest.

Seni ei ole küll toetust leidnud ettepanek võtta mõisasüda ka uues üldplaneeringus miljööalade hulka.

«Me tahaksime, et säiliksid mõisa hooned ja kõrghaljastus,» ütles Ranniku. «Tugineme seejuures Tulika 1 detailplaneeringule, mille koostamisel analüüsiti seda küsimust.»

Tulika 1 on üks Maarjamõisa kunagistest abihoonetest, viidatud detailplaneering lubab selle lammutada, et asemele rajada sotsiaalkeskus.

Maarjamõisa kärnerimaja, mis läinud kümnendil oli kehvas korras linna probleemsete ehitiste loendis, on nüüdseks lammutatud.

Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik ütles, et Maarjamõis oli omal ajal üks linnalähedastest mõisatest, mis nüüdseks on Tartu piiridesse jäänud. Selles mõttes on selle saatus sarnane Tähtvere, Karlova ja Raadi mõisa ning Jaamamõisa omaga.

Metsallik leidis, et lammutamist ei saa kindlasti toetada ja seda ei õigusta ka hoonete olukord.

«Praegu saab seda veel  päästa,» ütles ta. «Parkla on ümber, seal on ka park ja põlispuid. Kui kellelgi ainult oleks soovi peahoone ilusti korda teha, siis oleks see päris meeleolukas, see ei ole küll loss.»

Metsalliku meelest on tegu selge kultuuriväärtusega objektiga, mis liiatigi elavdaks linnapilti, et see ei kujuneks monotoonselt tänapäevaseks.

Kui tahtmine on lammutada mõisakeskus, et laiendada parklat, siis sellega ei saa nõustuda, lisas ta.

Omaniku tahe määrab

Mis aga saab siis, kui omanikul pole võimalust ega huvi vana maja korrastada?

«Ega midagi parata ei ole, eks ikka maja säilimine sõltub omaniku tahtest,» lausus Ranniku.

Kliinikum on väljendanud tahet lammutada ka Puusepa 4 kahekorruseline puumaja, mis oli viimati üürimajana kasutusel selle sajandi alguses.

«See on ilus maja ja arutasime seda küsimust,» ütles Metsallik. «Kliinikum võib selle säilitada, aga kui ei soovi, võib ka lammutada.»

Kliinikum on avaldanus soovi lammutada ka Puusepa 4 asuva kahekorruselise puithoone. / Margus Ansu

Maarjamõis

  • Enne linnaga liitmist 1923. aastal kuulus Maarjamõis (sks Marienhof) Nõo kihelkonda. Mõisa nimi tuli sellest, et keskajal varustas mõis püha Maarja kiriku personali. 1816. aastal koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest, mida ümbritsesid tiigid ja kraavid. Maarjamõis oli tüüpiline riigi majandusmõis, mille planeeringus peahoone ei domineeri. Aastail 1912– 1915 ehitati ülikooli arhitekt P. Nikitini projekti järgi mõisa põllule kaks haiglahoonet.
  • Mõisa peahoone on ehitatud aastatel 1872–1905. Selles olid läinud kümnendil korterid ja kliinikumi arhiiv.

Allikas: Tartu linna koduleht

Tagasi üles