Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Head lapsed, need kasvavad trahvita

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tarmo Stokkeby. | FOTO: Margus Ansu

Et lapsi alkoholi, tubaka ja narkootikumide kahjuliku mõju eest kaitsta, on seadusandja kehtestanud erinevad piirangud ning poliitikud töötavad välja aina karmimaid regulatsioone.  Piirangud, keelud ja käsud üksinda midagi paremaks aga ei tee.

Probleemi lahendamiseks tuleb sellega tegelda igast küljest. See tähendab, et ühelt poolt takistame meelemürkide jõudmist noorukiteni, teisalt aitame neid, kes on nende pahede küüsi juba sattunud. Noorte puhul on see eriti oluline, sest last on tihti kergem tagasi õigele teele tuua kui täiskasvanud alkohoolikut, ahelsuitsetajat või narkomaani.

Kui statistikasse süveneda, selgub, et viimase kolme aasta vältel on Eestis registreeritud 901 juhtu, kus alaealine tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühho-troopset ainet, nendest 145 olid Tartumaal. Tubakatoodete tarvitamisi tuvastati Eestis 5294 ja Tartumaal 839 korral. Alkoholi tarvitamine tuvastati neil kolmel aastal Eestis 10 611 ja Tartumaal 2440 alaealise puhul. Kusjuures viiendik neist on korduvrikkujad.

Nende tuhandete noortega tegelemisel on politseil kaks võimalust. Esiteks näeb seadus ette, et narkootilist ainet, alkoholi või tubakatooteid tarvitanud alaealist vanuses 14–17 eluaastat saab politsei mõjutada rahalise karistusega. Kuigi seaduse eesmärk on kaitsta inimest ennast, ei taju seda seost trahvi ja tervise vahel mitte ükski laps. Pigem on nad politsei peale pahased või heidavad iseendale ette, et vahele jäid. Trahv tasutakse või jäetakse tasumata, kuid fakt on, et rahatrahv lapse alkoholiprobleemi ei ravi, ei võõruta teda sigarettidest ega keelita kanepit või kangemat kraami tarbimast.

Teine võimalus on väärteomenetlus lõpetada ning saata materjalid alaealiste komisjonile. Seda üldjuhul korduvalt rikkumiselt avastatud noore puhul. Seadusest tulenevalt võib uurija väärteomenetluse ka lõpetada, kui alaealine on nõus osalema sotsiaalprogrammis.

Tartu politseinikud leidsid, et trahv pole lahendus, ning otsustasid aidata noori, leidmaks neile sobilik sotsiaalprogramm, mis aitaks päriselt terveneda.

Siis aga selgus, et kahjuks ei ole meelemürke tarbivatele noortele ühtki sobilikku sotsiaalprogrammi.

Nüüd tegeleme koos partneritega aktiivselt, et noorte tervise nimel paremaid lahendusi leida.  Parimate mõtete koondamiseks kutsume üles ka meedikuid, pedagooge ja teisi kaasa mõtlema, kuidas saaks meelemürkidega pahuksisse sattunud noori päriselt aidata.

Tagasi üles