Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu on rattaringluseks valmis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. | FOTO: Sille Annuk

Kergliiklusteede korrastamine ja ehitus on Tartu praeguse linnavõimu üks häälekamalt välja käidud ettevõtmisi. Aga kuhu jääb samuti palju räägitud rattaringluse süsteem?

Reformierakond andis nelja aasta eest lubaduse: rajame Tartusse uusi ja rekonstrueerime olemasolevaid kergliiklusteesid 100 kilomeetri jagu. See on olnud sihipärane tegevus, et muuta linlaste liikumisharjumused tervislikumaks ja turvalisemaks ning säästa keskkonda.

Kaugel me töödega oleme? Praeguseks on töid tehtud 71 kilomeetri jagu ning tänavu saab lubadus täidetud.

Alanud on kogu Soinaste tänava rekonstrueerimine, kuhu tekivad head kergliiklusvõimalused.

Vahemaad ülikooli õppehoonete, vaatamisväärsuste, muuseumide ning teiste nii linlastele kui ka turistidele oluliste hoonete vahel on Tartus kui kompaktses linnas parajad jalgrattaga liikumiseks.

Sel aastal saavad viimase lihvi kergliikluse magistraalteed: kesklinna Aruküla teega ühendav kergliiklustee (2,5 km), kesklinna Mõisavahe tänavaga ühendav kergliiklustee (3,3 km), Ilmatsalu tänava kergliiklustee (3,1 km pikkune lõik K. E. von Baeri ja Näituse tänava vahel kuni Ilmatsalu ringini), raudteeäärne kergliiklustee Raudtee tänava suunal (3 km pikkune lõik Riia ja Ringtee tänava vahel), raudteeäärne kergliiklustee Ülenurme tänava suunal (2,9 km pikkune lõik Riia ja Võru tänava vahel).

Oleme alustanud Vaksali tänava kergliiklustee ehitust. See on osa suuremast projektist, mis hõlmab raudteejaamaesise väljaku korrastamist ja sidumist kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänava suunal. Eesmärk on, et linna üks tähtsamaid väravaid oleks ümbritseva linnaruumiga hästi seotud ja kõigi transpordiliikidega mugavalt ligipääsetav.

Oluline ühendus, mida plaanime, on Vaksali tänava kergliiklustee pikendus Näituse tänavalt Waldorfi koolini ning sama tee ühendamine maaülikooli võimla ees kulgeva kergliiklusteega. Nõnda tekib võimalus pääseda mööda olemasolevat kergliiklusteed alla Supilinna ning sealt edasi kesklinna piirkonda.

Praegu käivad Supilinna kavandatava Marja tänavat ning Lubja tänavat ühendava kergliiklussilla eelprojekti ettevalmistustööd. Planeeritav Emajõe ületus rikastab kergliikleja valikuid väga olulisel määral. Senisest aegasäästvamalt saavad ühendatud Emajõe vastaskallastel asuvad sealse piirkonna linnaosad.

Kaarsilla remondiga paranevad tunduvalt ratturite võimalused kesklinnas jõge ületada: sild saab uued peale- ja mahasõidud ning laieneb mõlemalt poolt. Uuendused on plaanis ka mõlemal jõekaldal, kus ehitatakse välja promenaadid ja kergliiklejatele paremad liikumisvõimalused.

Projekteerimisel on kergliiklusteed Ihastes: Hipodroomi ringilt mööda Kasesalu tänavat Triigi ja Mugasto tänava kaudu Pallase puiesteele ning sealt edasi kuni Lammi teeni. Selle valmimisel tekib keskne kergliiklusring Ihaste linnaossa, mis on ühendatud idaringtee ja kesklinnaga.

Tuleval aastal, mil valmivad Riia tänava raudteetammist läbi rajatav kergliiklustunnel ning tänavat ületav kergliiklusviadukt, paraneb märgatavalt ühendus kesklinna ning Maarjamõisa piirkonna ja sealsete linnaosade vahel. Parema ja ohutuma ühenduse tagamiseks kesklinnaga tuleb mõelda ka turvalisemate kergliiklusvõimaluste leidmisele Vanemuise tänaval.

Aeg on teha järgmine samm. Tartu kergliikluse arengule annaks tugeva tõuke rattaringlus. Nüüd, kus olulisemad kergliiklusühendused on rajatud, rajamisel või projekteerimisel ning tekkimas on terviklik kergliiklusteede võrgustik, on aeg rattaringluse loomiseks küps.

Eeltöö on koos Eesti arengufondiga tehtud. Me teame, milline Tartu rattaringlus võiks välja näha. Ma ei poolda alustamist üksikutest rattalaenutuspunktidest.

Selleks et teenus leiaks laiemat rakendust, pean õigeks rajada Tartusse rattalaenutussüsteem, mis koosneb 60–80 laenutuspunktist koos 600–800 jalgratta ja muu tehnilise baasiga.

Mõistlik ja vajalik on seda alustada järgmisel aastal. Kui välja töötatud rattalaenutusmudel teostub, saab see olema tulevikus tähtis osa meie ühistranspordist.

Rattaringlusest võidavad nii linnakodanikud kui ka turistid. Vahemaad ülikooli õppehoonete, vaatamisväärsuste, muuseumide ning teiste nii linlastele kui ka turistidele oluliste hoonete vahel on Tartus kui kompaktses linnas parajad jalgrattaga liikumiseks.

Liikluskorraldus on kui elusorganism, mis on pidevas muutuses ning mis kunagi valmis ei saa. Linna ülesanne on pakkuda võimalusi, mis motiveeriksid elanikke valima säästvaid liikumisviise. Samas peab olema ka suurem pilt, mille saavutamise poole ühiselt püüelda.

Kui suudame praegused plaanid ellu viia, siis on kindlasti veel üks põhjus, miks Tartusse elama ja õppima tulla.

Tagasi üles