Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rahvusarhiivis saab piiluda harukordset pärgamendikogu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kuigi üldiselt olid ürikud päris heas seisukorras, leidus ka selliseid, millel sees suured augud. Need olid närinud sajanditetagused hiired. | FOTO: Kristjan Teedema

Rahvusarhiivi uue hoone Noora fuajees avati eile õhtul näitus, mille vanimad eksponaadid pärinevad üle 600 aasta tagusest ajast. Täpsemalt saavad huvilised uudistada vana baltisaksa aadliperekonna Zoege von Manteuffeli perearhiivist pärit dokumente, millest tähelepanuväärseimad on 15.–17. sajandist pärinevad pärgamentürikud.

Näituse «Piilugem pärgamente» koostaja, rahvusarhiivi kogumisosakonna arhivaar Lea Teedema ütles, et see kogu on erakordne kahes mõttes. Esmalt väärib esiletõstmist kogu suurus: kokku oli Zoegede arhiivis 36 pärgamenti, mis on märkimisväärne hulk ürikuid.

Kolm valdkonda

Lea Teedema / Kristjan Teedema

«Ei juhtu just sageli, et üle antakse nii suur pärgamentide kogu, ja ilmselt see jääbki suurimaks, sest 15.–16. sajandist pärinevaid pärgamente palju ei ole,» märkis Teedema. Üldjuhul tuuakse arhiivi üksikuid pärgamente, enne Zoegede kogu lisandumist oli rahvusarhiivis hoiul kokku 1582 pärgamenti.

Lisaks kogu suurusele on huvitav seegi, kuidas see üldse rahvusarhiivi jõudis. Nimelt oli isalt pojale pärandatav dokumendikogu viidud 1918. aastal Saksamaale ning kuigi see käis kasti pakituna koos perega kaasas kõigis elukohtades, ei teadnudki noorem põlvkond lõpuks, mida kast täpselt sisaldab.

Kui dokumente viimaks lähemalt uurima hakati, sai perekonnale selgeks, et tegu on ajalooliselt väärtusliku materjaliga. Kümne aasta eest võttis Zoegede esindaja rahvusarhiiviga ühendust, et uurida, kas siin ollakse neist dokumentidest huvitatud. Mõistagi oli arhiiv valmis need vastu võtma, ent Eestisse jõudis kogu alles möödunud aastal, kui Zoeged dokumendikasti ise Eestisse toimetasid.

«Zoeged on olnud väga tähelepanuväärne perekond, mille liikmeid on juba keskajal olnud väga tähtsatel kohtadel ning mänginud Eesti ajaloos olulist rolli. See, et nad arhiivi meile otsustasid saata, näitab ka seda, et meie arhiivi usaldatakse,» rääkis Teedema.

Välja pandud pärgamendid kajastavad peamiselt kolme valdkonda 15.–17. sajandini: ostu-müügilepingud, võlakirjad ja piiritülid.

Peale pärgamentide sisaldas kogu perekonnaliikmete isiklikke dokumente ja kirjavahetust, samuti Hermann Gustav Zoege von Manteuffelile kuulunud Määri mõisa omandiõigust ja majandamist puudutavaid dokumente. Kuid eriliselt vaimustavad arhivaare ikkagi pärgamendid. «Kui neid tuli kastist üksteise järel välja, siis see oli ikka tõeline vau-kogemus,» ütles Lea Teedema.

Pärgamendid kajastavad peamiselt kolme valdkonda vahemikus 15.–17. sajandini: ostu-müügilepingud, võlakirjad ja piiritülid. Kõige vanem dokument pärineb 1390. aastast, tõsi küll, Nooras on esitatud selle koopia, originaali säilitatakse Tallinna linnaarhiivis.

Suurepäraselt korrastatud

Zoegede perearhiivi rajas 19. sajandil Hermann Gustav Zoege von Manteuffel ning Lea Teedema tõstis esile, et arhiiv on väga hästi korrastatud. Ürikutest on koostatud nimekiri koos iga pärgamendi sisu kokkuvõtetega, samuti on täpselt kirjeldatud kirjavahetus. «Meile tuli tõeliselt ilus arhiiv,» tõdes ta.

Pärgamente restaureeris konservaator Eve Keedus, kelle sõnul olid ürikud vanust arvestades küllaltki heas seisus, kuid üksjagu tööd tuli teha kõigiga. Ürikud puhastati, niisutati alkoholilahusega, kuivatati ja sirutati viltide vahel kerges pressis või fikseerituna raamil.

Kõik näitusele pandud pärgamendid on ka digiteeritud ning uurijad saavad neid kätte rahvusarhiivi pärgamentide andmebaasist.

Peale ürikute saab näitusel imetleda ka sajanditevanuseid pitsereid. / Kristjan Teedema

Tagasi üles