Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aktivistid asuvad elujõulist Tartut looma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jiří Krejčí püüab panna tartlasi ühiselt tegutsema Aleksandri kogukonnaaias, ent Elava Tartu võrgustiku kaudu plaanib ta koos teiste aktiivsete linlastega levitada koostegutsemise soovi ka muudes eluvaldkondades. | FOTO: Kristjan Teedema

Kuidas võtta tarbimisühiskonnas elavatelt inimestelt silmaklapid eest ja panna nad mõistma, et nad ei pea teps mitte tegema päevast päeva tuimalt tööd, mis neid ei huvita, ning et levinud tarbimishullusel on oma tagajärjed? Aktiivsed tartlased haaravad ohjad.

Tartus tegutsevad vabaühendused on otsustanud koonduda võrgustikuks Elav Tartu. Seal jagatakse omavahel mõtteid ja oskusi sellest, kuidas toimetada võimalikult säästlikult ja sõltumatult, et vajaduse korral hakkama saada ka ootamatutes olukordades, nagu näiteks majandus- või energiakriisi ajal.

Jiří Krejčí on avalikkuses silma paistnud kogukonnaaedade rajamisega. Viimati õpetas ta Supilinna päevadel, kuidas ise väikest saviahju ehitada. Ilmar Part on üks Tartu eksperimentaalse jalgrattatehase eestvedajaist. Maastikuarhitekt Rea Sepping tegeleb keskkonnasäästlike projektidega MTÜs Elukas.

Nemad ja veel mitukümmend aktivisti said sel nädalal kokku Tartu loodusmajas, et asuda sarnaselt üle maailma levinud muutuvate linnade võrgustikuga Transition Towns rohujuuretasandil levitama mõtteviisi, mis aitaks vähendada inimeste energiasõltuvust ja tähtsustada järjest rohkem isetegemist.

Sotsialismi kartus

Jiří Krejčí sõnul on kinniste eestlaste seas keeruline juurutada arusaama, et inimesed võiksid omavahel rohkem suhelda ning jagada oma oskusi ja teadmisi. Näiteks läinud aastal tulid vanemad inimesed, kel kahtlemata taskus kopsakas elukogemuse pagas, aeg-ajalt Vaksali kogukonnaaeda ja vaatasid seal ringi, kuid kartes midagi küsida või öelda, läksid sama targalt minema.

Rea Sepping on aga veendunud, et ei leidu inimest, kel poleks teistele midagi pakkuda. Olgu see siis oskus leiba küpsetada, vanast pesumasinast elektrigeneraatorit ehitada või elukogemus, mis aitab juba ette aimata, kas mõni idee võiks toimida või mitte.

Rea Sepping on veendunud, et ei leidu inimest, kel poleks teistele midagi pakkuda.

«Paistab, et sotsialismiaeg on jätnud eestlastesse oma jälje. Eriti vanemad inimesed kardavad, et kommuunide aeg tuleb tagasi,» rääkis Sepping. Ta lisas, et riikides, kus pole sellist ajaloolist tausta nagu Eestil, on sedalaadi koostegutsemine väga levinud.

Samas on just vanemad inimesed Seppingu sõnul need, kes võiks rohkem noorte tegemistes kaasa rääkida. «Nad tõmbavad noori rohkem maa peale. Kui meil on mõnikord energiat liiga palju, saavad vanemad meid oma kogemusega reaalsusse tagasi tuua.»

Elava Tartu võrgustiku aktivistid ei soovi ometigi, et nende tegevust seostataks vaid kogukonnaaedade liikumisega, nii nagu pole võrgustikul ka liidreid.

Ilmar Part sõnas, et kindlasti pole tegu puukallistajate väikese ringiga, vaid võrgustikul peab olema ka majanduslik mõju.

«Eesmärk on jõuda selleni, et Tartu suudaks võimalikult hästi ise toime tulla, olla sõltumatu välisinvesteeringutest, importkütusest,» tõi ta näite. «Selge see, et me ei suuda Tartus kogu toitu ise toota, aga see toit võiks tulla võimalikult lähedalt.»

Töötajate pood

Nii on võrgustikus käidud ka välja mõte luua kooperatiivi põhimõttel tegutsev kohaliku toidu pood, kus omanikud pole mitte tootjad ega tarbijad, vaid poe töötajad. Ilmar Part tõi sel moel toimiva poe näiteks Inglismaal Manchesteris asuva Unicorni kooperatiivi, mille töötajate arv on kümne aastaga kasvanud neljalt viiekümnele.

Part tõdes ka, et kuna muutused säästliku linnakeskkonna loomisel tulevad visalt ja pika aja jooksul, ongi tähtis, et väikesed tegijad koonduks. «Üksi tegutsedes saab ikka vahel jõud otsa või kaob inspiratsioon. Kindlasti annab võrgustik küünarnukitunnet juurde,» rääkis ta.

Algatuseks leppisid teisipäeval Tartu loodusmajas kogunenud inimesed kokku, et hakkavad iga kuu esimesel teisipäeval kell 18 kohtuma Ruunipizza toidukohas, et ühiselt mõtteid vahetada. Sinna on oodatud ka kõik üksikisikud, kes tahaksid võrgustikust osa võtta.

Edaspidi saavad keskkonnateadlikud inimesed ja asutused hakata oma kogemusi jagama ka Elava Tartu ajaveebis aadressil elavtartu.weebly.com.

Tagasi üles