Jõhkralt külm kevad, kased pole hiirekõrvuski. Mullu oli samal ajal 22 kraadi sooja

«Midagi ei ole praegu pildistada, midagi ei õitse veel ja kitsed, raiped, sõid tulbid ka ära,» ütles Õie Kütt. Teisipäeval sai kartul maha, katteloori all on maas ka hernes ja porgand. 

«Muud ei saa panna, maa on väga külm,» rääkis ta. «Ukraina proua siin minu kõrval on väga hädas, tal tomatitaimed juba väga suured, aga ei saa kuidagi välja istutada, külmavad ju ära.»

Puud olid härmas

Tänavune kevad on ilma poolest tõesti täitsa hull, nõustus ilmateenistuse Tõravere meteoroloogiajaama meteoroloog Inge Leitu. 

«Täiesti erakordne oli öö vastu neljapäeva,» rääkis ta. «Mul saab suve alguses siin 42 aastat töötatud, aga ma ei mäleta, et 11. mail oleks siin registreeritud nõeljat teralist härmatist. Ööl vastu neljapäeva olid puude alumised oksad kõik härmas! See püsis päris pikalt, algas kell 1.20 ja lõppes kell 6.40.» 

Ööl vastu neljapäeva langes Tõraveres õhutemperatuur kella kolme ja kuue vahel –4,2 kraadini. Kuid maast kahe sentimeetri kõrgusel oli veelgi külmem, –8,2 kraadi. 

«See on väga jõhker, pealegi oli nii külm pikalt, üle kuue tunni,» rääkis Inge Leitu. «Hommikul kell üheksa olid tulbid varjus veel jäätunud. Selline külm tegi kurja, hävitas kõik, mis polnud kaetud või oli halvasti kaetud. Kaks sentimeetrit maapinnast ongi kõige ohtlikum piir, mis saagile mõjub.»

Saagile ohtlikult külmad on olnud ka varasemad ööd: 10. mai ööl mõõdeti Tõraveres kahe sentimeetri kõrguselt maast –7 ja 9. mai hommikul –7,1 kraadi. «Tänavu on erakordne kevad, külm on nii päeval kui öösel,» ütles Inge Leitu. «Mai keskpaik on käes, aga kased pole hiirekõrvuski. Kevad on oma kolm nädalalt kindlasti oma õigest ajast maha jäänud.»

Kevad on oma kolm nädalat kindlasti oma õigest ajast maha jäänud, ütles meteoroloog Inge Leitu.

Venemaal on tänavune kevad veel hullem, tõdes klimatoloog Ain Kallis. «Nii külma võidupüha kui tänavune 9. mai pole seal pärast sõda olnudki,» rääkis ta. «Moskvas on lennuväljadel talvetehnika väljas, lume pärast seal lennud hilinesid.»

Lumi ja külm mais pole tema sõnul Eestis midagi erakordset. Näiteks 1999. aasta 11. mail sadas paljudes kohtades lund, Viljandis oli lumekihi paksus 18 ja Tõraveres 8 sentimeetrit. Ka 1978. aasta 11. mail tuli lumi maha, Tartut kattis siis nelja sentimeetri paksune lumevaip, mujal Eestis oli see üle 10 sentimeetri paks.

Veel hiljem, 29. ja 30. mail sadas mitmel pool Eestis lund 1978. aastal, Saaremaal oli neil päevil maas 10 sentimeetrit lund, paksus lumes õitsesid tulbid. 

«Nii et on olnud hullemaid maikuid kui tänavune,» märkis Ain Kallis. «Ainus lohutus on see, et kevadine lumi on aiapidajatele väetise eest, sest selles on palju lämmastikku.»

«Tahaks ikka, et soojem oleks kah,» ütles eile oma aiamaal suuresti lihtsalt aega veetnud Õie Kütt. «Sibul ning kurk ja tomat vaja ju maha panna.» 

Pühapäeval päevitama

Tema naabruses aiamaad pidavad Ukrainast pärit Natalja ja Juri Sobtšenko ajasid eile kartulivaod sisse. «Laseme maal paar päeva taheneda ja soojeneda, laupäeval paneme kartuli ära,» rääkis Natalja Sobtšenko. «Vaatasin arvutist, laupäeval on 18 kraadi sooja.»

Inge Leitu sõnul tuleb imeilus ilm emadepäevaks. Tartu kandis on siis varjus oma 15 kraadi sooja, tuult pole ette näha. «Kes julgeb, võib pühapäeval päikest võtta,» ütles meteoroloog. 

Eile, mil üks lumesadu ajas teist taga, kõlas see kui ilus muinasjutt.