Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riigi plaan: erikoolid jäägu omavalitsuste pidada

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartus haridus- ja teadusministeeriumi naabermajades tegutseva Emajõe kooli direktor Kristel Mets ei pea niivõrd oluliseks seda, kellele kool kuulub, vaid tähtis on, kas kõik nende kooli praegused ja tulevased õpilased saavad vajalikku õpet ka siis, kui riik kooli Tartu linnale üle annaks. | FOTO: Kristjan Teedema

Peale seda, kui riik kaotas kohtus Tartu linnale vaidluse erivajadustega laste õppe rahastamises, on haridus- ja teadusministeerium (HTM) asunud kompama mõtet andagi riigi erikoolid üle omavalitsustele.

HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis on maad kuulanud, kuidas suhtuvad Tartu linnajuhid mõttesse võtta siin tegutsevate Hiie ja Emajõe kooli pidamine enda kanda. Ehkki Küttis nimetab seda esialgu kohvilauavestluseks, on plaan siiski õhus.

Ta tõdes, et oma osa on siin Tartuga peetud kohtuvaidluses ning kui linn nõuab niikuinii kohtu kaudu riigilt raha hariduslike erivajadustega lastele mõeldud munitsipaalkooli pidamiseks, on mõistlik, et neile lastele hariduse andmine jääbki omavalitsuse kohustuseks.

Ohud pole välistatud

Küttise sõnul võiks riik astuda ka äärmuslikke samme ja anda raskemate erivajadustega laste õpetamise kohustus lihtsalt seadusega omavalitsustele, ent praegu alustatakse pigem läbirääkimistega.

Samas tutvustasid ministeeriumi ametnikud läinud nädalal Sillamäel peetud haridusjuhtide seminaril HEV-õpilaste õppekorralduses kavandatavaid muudatusi, mille järgi alustab riik sel aastal läbirääkimisi omavalitsustega erikoolide üleandmiseks. Küttise sõnul on eesmärk, et kogu põhikoolivõrgu korraldus, olenemata laste erivajadustest, oleks omavalitsuste õlul.

Küttis rõhutas, et praegu on veel vara rääkida, kuidas, millal ja milliste erikoolide pidamisest riik loobuks.

Tartus tegutsev Emajõe kool on üleriigilise vastuvõtuga kool nägemispuudega lastele. Kooli direktor Kristel Mets tõdes, et ta ei näe riigi plaanis probleemi siis, kui nende õpilased saavad enda eripäradele vajalikku õpet olenemata sellest, kellele kool kuulub.

Ehkki Kalle Küttis nimetab seda esialgu kohvilauavestluseks, on plaan siiski õhus.

Ent ometigi näeb direktor ka võimalikke ohte. Praegu on lapse erikooli suunamiseks vaja riikliku Rajaleidja keskuse spetsialistide otsust. Kui kool kuuluks Tartu linnale, tähendaks see, et üle Eesti Emajõe kooli õppima tulnud õpilaste koduomavalitsused peavad õppe rahastamises hakkama Tartuga arveldama. Ent mis saab siis, kui omavalitsus otsustab, et lapsele pole erikooli vaja?

«Meil õpib palju liitpuudega lapsi, kes ei saaks kuidagi mujal hakkama,» tõdes Kristel Mets. Ta lisas, et isegi kui omavalitsus otsustaks sellise lapse jätta õppima kodukooli ja määrata talle tugiisiku, ei saaks laps seal samaväärset haridust nagu erikoolis, kuhu on koondunud spetsiifiliste erialaste teadmistega spetsialistid.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan sõnas, et kuna ministeeriumi ettepanek kahe kooli linnale üle andmiseks oli sel teemal esmakordne ning Kalle Küttisega kohtumisel detailidesse ei laskutud, ei saa veel öelda, kas Tartu võtaks selle pakkumise vastu. «Kõik sõltub pakkumisest,» lisas ta, pidades silmas, et vaja on läbi rääkida, kuidas edaspidi neid koole rahastataks.

Ainult rahast ei piisa

Ta oli aga seda meelt, et isegi kui riik annaks piisavalt raha HEV-laste õppe korraldamiseks, on endiselt terav puudus eripedagoogidest, kes neid lapsi õpetaksid.

Küll aga kinnitas Teppan, et Tartu jätkab oma senise erikoolide võrguga, sest vajadus nende koolide järele on suur ja teravneb veelgi. Linnale kuulub praegu kolm hariduslike erivajadustega laste kooli: Masingu, Kroonuaia ja Maarja kool.

Seaduse järgi on praegu riigil raskemate erivajadustega laste õpetamise kohustus. Esmajoones plaanib ministeerium anda omavalitsustele üle need erikoolid, mille õpilastele pole riigil õppekohtade tagamise kohustust. See tähendab koole, kus õpivad kergemate hariduslike erivajadustega lapsed.

Ent kas ministeeriumi silmis tuleksid erikoolide pidamisega toime ka väikesed vallad, nagu Mäksa vald, kus asub Maarjamaa hariduskolleegium, ja Kambja vald, kus toimetab Kammeri kool? «Ega ei tule,» tõdes Kalle Küttis.

Nii peaks selliste koolide ülevõtmiseks saavutama omavalitsused omavahel kokkuleppe, et neid koole ühiselt pidada. Küttise sõnul on siin võimalik ka haldusreformiga omavalitsustele kohustusi juurde anda.

Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

HEV-laste koolid

  • Eestis tegutseb 38 hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kooli, neis õpib 3218 last.
  • Nende seas on 18 riigikooli (1400 õpilast), 14 munitsipaalkooli (1664 õpilast) ja 6 erakooli (154 õpilast).
Tagasi üles