Võitja läbis jooksumaratoni otsast lõpuni sokkides mullusest kiiremini

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plats-plats, lajatasid sokid Ibrahim Mukunga Wachira jalas vastu asfalti. Tema võiduaeg kujunes isegi paremaks, kui mullu botastega joostes.
Plats-plats, lajatasid sokid Ibrahim Mukunga Wachira jalas vastu asfalti. Tema võiduaeg kujunes isegi paremaks, kui mullu botastega joostes. Foto: Margus Ansu

Noh, vana, kuidas on, kints jäme? Selliseid sooje tervitusi kohtas Tehvandi staadionil eile hommikul palju. Tartu maratoni üritused ongi rahvaspordi taimelavad, kus sportlike saavutuste kõrval on tähtsal kohal kohtumised vanade sõprade-tuttavatega.

Kaheksale soojakraadile vaatamata läksid paljud jooksma lühikestes riietes ja kiiremate otsaesisel pärlendas higi juba paar-kolm kilomeetrit pärast starti.

Kohe alguses läks teiste eest oma teed Ibrahim Mukunga Wachira. Publiku üllatuseks läks ta rajale üksnes musta värvi sokkides, mille ninad nihkusid varvastest üha kaugemale ja platsusid joostes vastu maad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles