Pildid: Tartu ülikooli loodusmuuseumist leiti kulda

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis kanti hiljuti Eesti geokogude infosüsteemi kultuurilooliselt eriline väärismetallide kogu, mis sisaldab ehedat kulda.

Loodusmuuseumi hoone ja seal hoitavad loodusteaduslikud kogud on üle elanud mitu riigikorda alates tsaariajast ning majas on töötanud sadu teadlasi. Järjekordse kolimise käigus avastati aastakümneid lukustatuna seisnud ja tühjaks peetud seifist 12 karbikest looduses ehedalt esinevate väärismetallidega, mille küljes on 19. sajandi keskpaiga etiketid. Karbikestes on plaatina, osmiriidiumi ning ka ehedat kulda, vahendas ülikooli pressiesindaja.

Geoloogiakogude peavarahoidja Mare Isakari sõnul ei ole karbikeste sisu rahasse ümberarvutatuna siiski muinasjutuliselt hinnaline, kuna väärismetalli on väga väikestes kogustes. «Kultuurilooliselt on see aga kahtlemata eriline kogu,» tunnistas Isakar.

Objektide etikettidel on saksa keeles kirjutatud väärismetalli nimetus ja leiukohad, mis on oma aja ühed kuulsaimad. Näiteks kullatükkide leiukohtadena on kirjas Berezovsk ja Nevjansk Uuralites, Kolõvan Altais ja Faţa Băii Rumeenias.

Ei ole kindlalt teada, millal kuld muuseumisse jõudis. Ühe võimalusena arvatakse, et selle võis ülikooli tuua esimene mineraloogiaprofessor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842), kelle mineraloogiliste tööde hulgas on tuntuimad uurimused kullast ja plaatinast Uuralites.

TÜ loodusmuuseumi näituste kuraatori Inge Kuke sõnul on teada, et Tartu ülikoolile on kolm tükikest kulda kinkinud ka Vene tsaar Nikolai I (1796–1855). «Kas tegemist on professor Engelhardti leidude või koguni tsaari kingitusega, seda tuleb nüüd vanadest inventariraamatutest uurima asuda,» selgitas ta.

Tartu ülikooli loodusmuuseum on 1802. aastal asutatud Eesti vanim muuseum ning Eesti rahvuslike loodusteaduslike kogude hoidja ja arendaja. Muuseumi teaduskogudes on arvel ligi 1,2 miljonit loodusteaduslikku objekti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles