Tartu- ja Võrumaa puukidest on nakkusohtlikud vaat et pooled

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks sagedamatest puukidega levivatest haigustest on puukborrelioos, mis võib mõjutada südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi ning põhjustada ka liigese- ja nägemisprobleeme. Tänavune jahe kevad ei tähenda, et puuke juba liikvel ei oleks. Vaktsiini haiguse vastu veel ei ole.
Üks sagedamatest puukidega levivatest haigustest on puukborrelioos, mis võib mõjutada südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi ning põhjustada ka liigese- ja nägemisprobleeme. Tänavune jahe kevad ei tähenda, et puuke juba liikvel ei oleks. Vaktsiini haiguse vastu veel ei ole. Foto: Erik Prozes

Eelmisel suvel Tartumaalt korjatud puukidest oli borreliabakteriga nakatunuid ligi 40 ning Võrumaalt korjatud puukidest pisut üle 53 protsendi. 

Kui neid protsente võrrelda nakatunud puukide osakaaluga mõnes teises Eesti piirkonnas varasematel aastatel, siis näib, et meil on ohtlikke puuke enam. 

2013. aastal Pärnumaalt korjatud puukidest oli nakatunuid 37 ning Valgamaal korjatud puukidest 35 protsenti. 2014. aastal esines Saaremaal borreliabakterit 32 ja Läänemaal 21 protsendil korjatud puukidest.

Tartumaa ja Võrumaa puuke uuris Tartu tervishoiukõrgkoolis bioanalüütikatudeng Kristiina Sõsa, Pärnumaa ja Valgamaa puuke Maarja Ader ning Saaremaa ja Läänemaa puuke Kaitel Kruus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles